Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonnas invasiivsete võõrliikidega tegelev Merike Linnamäe tõi välja, et kui 2008. aastal oli rootslaste poolt mõrvartigudeks ristitud lusitaania teetigusid leitud vaid kolmest aiast, siis nüüdseks on „nakkust” palju rohkem.

„Järjest suurenenud nõudlus aina uute aiataimede järele on ilmselt olnud põhjuseks, miks see liik on aianditesse jõudnud ja sealt edasi tiheasustusaladele mulla ja taimedega edasi liikunud,” nentis Linnamäe. „Eriti selle aasta niiske suvi oli liigi levikuks soodne.”

Kiire leviku ja apluse tõttu on need kuni 15 cm pikkuseks sirguvad teod nii Soomes, Rootsis, Norras kui ka Taanis kogunud kurikuulsust põllu- ja aiakahjurina. Linnamäe viitas, et üheks ohuks peetakse ka nende võimalikku ristumist kohalike suguvendadega, mille tulemusena võivad tekkida eriti invasiivsed hübriidid, keda ei pruugi enam ohustada isegi miinuskraadid.

Linnamäe märkis, et ohtlikkuse tõttu on ministeeriumil plaanis lusitaania teeteod kanda invasiivsete võõrliikide nimistusse. „Kuna see nimekiri reguleerib liikide importi ja müüki, siis ilmselt see levikut ei pidurda,” nentis ta aga samas. „Ega keegi ju tahtlikult neid omale aeda ei too, ikka saadakse nad kogemata ja raske on tõestada, kust täpselt ja mis taimedega nad aeda tulid.”