Andrus Saar: Valekaartidega mäng poliitikas
Praegust valitsuskoalitsiooni toetab vaid 22% valijaid, näitab uuringufirma Saar Poll värske küsitlus. Sotside ettepanekusse korraldada poliitskandaalide tõttu erakorralised valimised suhtutakse mitmeti. Ühed peavad seda otstarbekaks, teised mõttetuks, loetledes eri põhjusi: olukorda uued valimised ei muudaks, sest uus peaminister tulevat nagunii Reformierakonnast; tegu on maksumaksjate raha raiskamisega; valitseval koalitsioonil on oma programm täitmata; idee on välja käidud vaid eputamiseks.
Keskerakond ei toeta erakorralise valimise mõtet, sest päris tore on kõrvalt vaadata, kuidas konkureeriva erakonna reputatsioon kõrbeb.
Klakööridele on paraku kätte jagatud müütidest immutatud kaardid, mis segavad reaalsuse tajumist, tehes neist (võibolla ise seda teadmata) mütoloogiliste arusaamade truud teenrid.
Järgnev artikkel tugineb sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll oktoobrikuise arvamusküsitluse tulemustele, mida kõrvutan kahe varasema erakondade reitingut mõõtnud uuringuga. Analüüsides erakondade toetuse dünaamikat pärast viimaseid riigikogu valimisi, näeme, et tänavu juuniks muutis Reformierakonna rahastamisskandaal Eesti kodanikkonna tõeliselt jõuetuks.
Rekordsuureks – taasiseseisvunud Eesti aja suurimaks – kujunes nende inimeste arv, kes ei oleks hääletanud ühegi erakonna poolt.
Võimetus mõista
Küsitlus, mis korrladati 10.–22. oktoobrini (küsitleti 1226 Eesti kodanikku vanuses 15–74 aastat), näitas, et oktoobriks oli toimunud mõningane rahunemine.
Meedias oli rahastamisskandaal selleks ajaks tagaplaanile jäänud ja teade, et see ei anna kohtusaaga mõõtu välja, ei olnud veel jõudnud formeeruda valijate uueks hinnanguks. Täna oleks pilt kindlasti palju selgem ja oletatavasti palju rusuvam.
Kuid vaadakem arvudele näkku: milliseid erakondade kooslusi valijad praegu enim soosiksid? Loomulikult saab taas moodustada kolmikerakondadest koosneva koalitsiooni: Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja IRL, see esindaks 37% valijaid. Need, kes neid variante vaadates ütlevad, et erakorralistel valimistel puudub mõte, apelleerivad ilmselt presidendile, kes ei kinnitaks valitsust, mille koosseisu kuuluks Keskerakond. Selles kontekstis oleksid erakorralised valimised kindlasti mõttetud.
Mind paneb see, kuidas poliitikud on rahastamisskandaalile reageerinud, imestama just võimetuse pärast tegelikkust adekvaatselt mõista. Nende reageerimise iseloom tuleneb üllatusest: nii on ju alati tehtud. Patronaažisüsteem on ju iidamast-aadamast alati suhteliselt valutult toiminud. Vahendite hankimise viis ja see, kuidas valitsevad erakonnad peavad enesestmõistetavaks, et nad peavad riisuma ühiskonnas koore ja koore maitset peavad tunda saama ka siseringi kuuluvad üksikisikud või firmad. Ja järsku mingid tegelased arvavad, et poliitika peab kõigis aspektides olema läbipaistev!
Ainuvõimu oht
Eesti poliitiline maastik on aastaid olnud liiga üheülbaline ja see hakkab Eesti poliitilisi ja majandusvõimeid tulevikus kindlasti negatiivselt mõjutama. Reformierakond on olnud sedavõrd kaua võimul, et nende käes on pea kogu valitsemise oskusteave. Teised erakonnad, iseäranis opositsiooni omad, on olnud surutud viimasse pinki, kust ei nähta, mis maailmas ja Eestis toimub. Nad on strateegilisest informatsioonist ja suhtevõrgustikest suurel määral ilma jäetud. Reformierakond valdab strateegilist teavet, mida ei jagata riigikogu ega teiste erakondadega. Nii ongi Eesti poliitikas käibele võetud fraas: kui mina ütlen, et see on tõde, siis see ongi tõde. Tõde on tõde on tõde, Ansip on parim, on parim, on parim.
Sellise lähenemise tulemus on osa valijate peades loodud kuvand, et ega ühelgi teisel erakonnal polegi minstrikohale kedagi võtta. Ja mine tea, ehk on selles ka ivake tõtt. Just sellepärast, et suurem osa erakondi on tegelikust valitsemisest ilma jäetud. Pea ainult seetõttu saabki juhtuda, et Eesti eelarve lugemise aegu suvatseb opositsiooni kuuluv riigikogu liige hoopistükkis soojale maale puhkusele minna.
Eestis puudub kahjuks varivalitsuse traditsioon, mille kaudu saaksime teada, keda üks või teine erakond ministritena näeks. Kui iga erakond pakuks välja oma kabineti, tekiksid automaatselt ka kõneisikud, kes jälgiksid valitseva koalitsiooni ministrite tegevust ja algataksid avalikkuses diskussioone. Praegune olukord on Eestile julgeolupoliitiliselt üpris ohtlik. Kuidas hakkab tulevane võimalik opositsiooniline valitsus juhtima, kui ministeeriumide ametnikkond on politiseeritud (loe: kuulub valitseva koalitsiooni erakonda või on selle varjatud toetaja)? Meil Eestis paraku puudub USA võime asendada presidendi vahetudes ka pea kogu ametnikkond. Võib-olla on erakorraliste valimiste korraldamise kritiseerijad silmas pidanud seda asjaolu?
Selles rühmas on keskmisest rohkem muudest rahvustest Eesti kodanikke, madalama haridusega inimesi, väljaspool Tallinna (eriti Kirde- ja Lõuna-Eestis) elavaid, 30–49-aastaseid. Mehed kalduvad poliitilisest süsteemist põhjalikumalt võõranduma kui naised. Sissetulek on väike või ebaregulaarne: ühtegi erakonda ei valiks kodused, töötud ja reatöötajad, kes teevad füüsilist tööd.
Keskerakond: kõrgharidusega naine 50+, lesk
Seda erakonda valiks 50% mitte-eestlastest EV kodanikke ja vaid 8% eestlasi. Keskerakonna suurim toetajaskond on kõrgharitud inimeste seas, põhiharidusega inimeste toetus on väikseim. Tugipunktiks on Tallinn, kuid sotsid ohustavad seda tõsiselt. Maa-asulates leiab KE neli korda vähem toetust kui Tallinnas. Andunud toetajate vanus on 50+. Leskede jaoks on Keskerakond suurim kumiir.
Reformierakond: põhiharidusega, kuid kindlustatud maainimene
Erakonda toetavad eestlased: vaid 3% mitte-eestlasi valiks Reformierakonna. Enim toetavad Reformierakonda madalaima haridusega inimesed: ükski teine erakond ei saa põhiharidusega inimestelt sedavõrd suurt toetust kui Reformierakond. Toetajad elavad üldjuhul maa-asulates (eriti Kesk- ja Lõuna-Eestis) ja on 20–39-aastased. Selgema toetuse saab Reformierakond mõnevõrra jõukamatest peredest.
IRL: meessoost juhid ja ettevõtjad
IRL on kõige selgemalt eestlaste erakond, sest neid toetab vaid 1% mitte-eestlasi. Tallinnas on IRL-il kõige väiksem toetus. Mida kaugemale maale, seda suuremaks poolehoid muutub. IRL-i valivad pigem mehed, kuigi erinevus ei ole eriti suur. Kirde-Eestis IRL-il toetajaid sisuliselt ei olegi. IRL-i toetatakse võrdselt kõigis sissetulekurühmades, kuid enim toetajaid leiab IRL juhtide/ettevõtjate seast.
SDE: kõrgharitud kontoritöötajad
See on ainus erakond, kes murendab pisut Keskerakonna populaarsust mitte-eestlastest EV kodanike hulgas, kuigi jääb Keskerakonnale selles sihtgrupis kuuekordselt alla. Mida kõrgem on inimese haridus, seda suurem on tõenäosus, et ta toetab SDE-d. Suurimat tuge leiavad sotsid 40–49-aastaste seas.Rohkem lööki on SDE-l jõukamate inimeste, spetsialistide ja kontoritöötajate seas.
Allikas: Andrus Saar
