Riigi silmis pole puuetega lapsed arenemisvõimelised

Põhikooli õppekava järgi sügava ja raske vaimse puudega laste õppekoormus vanusega ei suurene.

Statistikaameti andmeil on Eestis põhikooliastmes ligi 112 000 last. Sügava ja raske intellektipuudega õpilasi ehk hoolduslapsi on 278. Nemad on ainsad, kelle õppekoormus – 20 tundi nädalas – jääb kaks aastat tagasi kehtima hakanud põhikooli riikliku õppekava järgi esimesest klassist kuni üheksandani samale tasemele. Varem suurenes see vanemas eas 25 tunnini nädalas.

Lapsevanem Merle Hintsi kogemuse järgi teevad intellektipuudega lapsed aastatega läbi märkimisväärse arengu. Seega näitab nende õppe samale tasemele jätmine, et riigi silmis pole nad arenemisvõimelised. „Kunagi oli murekoht, kuhu kooli sügava vaimupuude ja epilepsiaga laps panna. Siis kõik lahenes ja mul oli tunne, et oleme arenenud riigis. Kurb on tagasi minna aega, kus arvati, et selliseid lapsi ei tasu õpetada. Minu laps areneb praegugi, kuigi ta on 17-aastane. Ma ei kujutaks ette, et teda õpetatakse neli tundi päevas nagu esimeses klassis,” ütles ta.

Üheksa klassi lõpetanud hoolduslastele pakub Tartu Maarja kool kolm lisa-aastat õppetööd käsitöökoolis ja Hintsi laps õpibki seal esimest lisa-aastat. Kooli direktori Jaanus Rooba sõnul on nende eesmärk õpetada hoolduslastele võimalikult suurt iseseisvat toimetulekut riietumisest söömise ja hügieenini. „Kui laps on näiteks kõnetu ja ratastoolis, tuleks tal õppida märku andma oma põhivajadustest. Raske intellekti- ja liikumispuudega lapsed võivad heal juhul ka käima hakata ja näiteks lihtsamat käsitööd tegema. Mida rohkem me lastega pedagoogiliselt õigel ajal tegeleme, seda paremad on tulemused,” selgitas ta.