TÄISMAHUS: Tallinn laiendab südalinna parkimisala
Kui seni on üks linna kallimaid, südalinna parkimisala ulatunud kirdes Narva maanteeni ja edelas Kentmanni tänavani, siis uuest aastast ulatub südalinna parkimisala tõenäoliselt Ahtri tänavani ja Tõnismäe tänavani. Näiteks Süda, Ahtri, Hariduse või Hobujaama tänaval parkijad peavad niisiis hakkama parkimisminuti eest maksma senise kesklinna tsooni hinnast kaks korda rohkem, sest kui kesklinna tsoonis maksab veerand tundi parkimist 0,26 eurot, siis südalinna tsoonis 0,57 eurot.
Tsoonide parkimishinnad uue korra järgi ei muutu, paika jäävad ka kõigi tsoonide tasulise parkimise ajad. Kesklinna tasulise parkimise ala ei laiene, muutumatuks jääb ka vanalinna tasulise parkimise ala piir. Siiski peab märkima, et kõik need on esialgu eelnõu punktid ja volikogu võib teatavasti eelnõule muudatusettepanekuid teha.
Elanikele jääb hind samaks
Inimesed, kes elavad praegu näiteks nimetatud Hariduse või Süda tänaval, ei pea Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo sõnul millegi pärast muretsema. Kuigi nende maja ees on uuest aastast südalinna tsoon, maksavad nad endiselt aastase parkimisloa eest 38,4 eurot. Kui varem said nad parkida üksnes soodusloale märgitud tänavale, siis nüüd on neil võimalik parkida kogu tsooni piires. Peale selle saavad tasulise parkimisala elanikud soodustust taotleda juba kaks kuud pärast oma elukohta sissekirjutamist.
Niisiis peavad kaks korda kõrgemat parkimisminuti hinda hakkama maksma inimesed, kes südalinna piirkonnas ei ela, aga sinna mingil põhjusel pargivad. Südalinna parkimisala laiendamine on seega osa autode kesklinnast väljapeletamise kavast. Linn ei ole salanud edaspidi uute ühissõidukiradade loomist, mistõttu kaovad näiteks kõik umbes 50 Pärnu maantee äärset parkimiskohta Vabaduse väljakust Kosmose kinoni. Samuti võib väheneda Paldiski maantee alguse parkimiskohtade arv.
Eelnõus põhjendab linn muudatusi tõdemusega, et Tallinn on seadnud eesmärgiks vähendada autostumist ja transiitliiklust ning suurendada ühistranspordi osakaalu. Plaani osa on ka parkimiskorralduse muutmine. Seda nentis ka Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo. Ta ei kasuta küll väljendit „autode väljapeletamine”, kuid ei varja, et ümberkorraldustega soovitakse jõuda selleni, et inimene tuleb autoga südalinna, ajab oma asjad kiiresti ära ja vabastab parkimiskoha järgmisele, kel on südalinna asja.
„Seal pole võõrad olukorrad, kus varem kohale jõudnud inimene pargib oma auto südalinna servale ja ei liiguta sealt oma masinat enne tööpäeva lõppu,” kirjeldas ta. Niimoodi ei pääse parkima teised, kel seda vaja oleks. Harjo sõnul on seega südalinna piiril asuvad kesklinna tsooni nurgad muutunud väga suure parkimiskoormusega piirkondadeks, mis asuvad linna ühiskondlikule keskusele väga lähedal.
„Inimesed valivad loomulikult odavama parkimistsooni. Meie eesmärk aga oleks ikkagi, et inimesed tuleksid kesklinna autota, ning parkimistasud on selleks üks mõjutusvahend. Sinna juurde käib kindlasti ka paranev ühistransport,” ütles Harjo, kes isiklikult peaks efektiivseimaks autode hulga vähendamise meetmeks näiteks Stockholmis kasutatavat ummikumaksu, mille kehtestamise võimalust Eesti seadused esialgu ei ette näe.
Erilist lisatulu Harjo südalinna tsooni laiendamisest ei looda, kuigi möönab, et ilmselt parkimistulu suureneb. Kui palju täpselt, ei ole transpordiametis tema sõnul kokku arvutatud.
Europark hinda ei tõsta
Praeguse täpsustatud eelarve järgi loodetakse selle aasta lõpuks parkimistasu koguda 4,6 miljonit eurot. Ilmselt selgub tulu suurenemise ulatus, kui saab avalikuks täpne järgmise aasta eelarve.
Paljud kesklinnas parkijad leiavad oma autole koha eraparklates, millest mõni jääb nüüd edaspidi kesklinna tsooni asemel südalinna tsooni. Kui ümbritsevatel tänavatel parkimisminuti hind kahekordistub, võib kahtlustada, et tänavahinna sabas kerkib ka eraparklate tariif. EuroParki tegevjuht Karol Kovanen kinnitas, et see ei pea paika.
„Sõltuvalt sellest, milline on parkimise hind tänaval, meie oma hinda ei kujunda,” ütles ta. „Parkimine on omamoodi äri. Keegi ju ei tule parkima kuhugi lihtsalt parkimise enda pärast. Pargitakse siiski selle tõttu, mis on ümbruses.” Seega kujundab eraparkla hinda see, kui atraktiivses kohas parkla asub ja milline on konkreetse parkla täituvus. „Nii et hindu me südalinna tsooni laienemise tõttu üle ei vaata, heameelega oleme pisut soodsamad kui tänaval parkimine,” sõnas Kovanen.
Autojuhtide kiusamine?
Arusaadavalt ei pea linnavolikogu opositsioon südalinna tsooni laiendamist sugugi geniaalseks mõtteks, millega autode hulka kesklinnas vähendataks. Nii Reformierakonna, IRL-i kui ka sotside volikogu fraktsioon näevad ala laiendamises pigem eesmärki korjata linnakassasse valimiste aastal iga sent, mis võimalik.
Urmas Mardi IRL-i fraktsioonist peab parkimistsooni laiendamist lausa autojuhtide diskrimineerimiseks. „Paljud sõidurajad on autojuhtidele keelatud ja neid tuleb linnavalitsuse sõnul tulevikus juurde,” ütles ta. „Südalinna parkimisala laiendamine on kindel autoomanike pitsitamine.”
Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Jaak Juske ei tõtta samuti eelnõu toetama, sest enne lõplikku hääletust võib sinna tekkida parandusi, mis võivad tõsta parkimistasu või laiendada kogu tasulist parkimisala. Tema arvates püüab linn valimiste aastal kaapida raha kokku kõikjalt kust võimalik, et siis investeerida ja mõni kuu enne valimisi linte läbi lõigata.
Reformierakonna Tallinna piirkonna juhi Valdo Randpere arvates piisaks Tallinnas kahest tsoonist: vanalinnast ja kesklinnast. Südalinna tsoon nende vahel tekitab üksnes segadust. „Parkimise eesmärk peaks olema liikluskorralduslik ja tasuline parkimine ei tohiks olla linnale lisatulu allikaks,” ütles ta. „Muutes südalinna tsooni suuremaks, autode arv seal vaevalt väheneb.”
Südalinna piirkonna elanikud peavad nüüd arvestama, et kui on kaks autot, siis tuleb neist ühe maja ees hoidmise eest rohkem maksta. Kuigi transpordiamet on öelnud, et tsooni laiendamise eesmärk ei ole lisatulu teenida, kahtlustab Randpere siiski, et tegelikkuses peaks tulu kasv olema märgatav, sest südalinnas on oluliselt kallim parkida kui kesklinnas.Pea pooled pargivad kesklinnas üle kaheksa tunniSeptembris korraldas Turu-uuringute AS transpordiameti tellimusel kesklinnas parkimise põhjuste uuringu. 491 vastajaga uuringust selgus, et kõige sagedamini juhtub kesklinnas parkijate sekka inimesi, kes on tulnud väljastpoolt Harju maakonda – 21%. Põhjused, miks autoga kesklinna sõidetakse, on ühissõidukimarsruutide sobimatus (42% vastanuid), ebamugavus (22%), aeglus (16%) ja autoga sõitmise harjumus (15%).
Kõige sagedamini nimetati muude vastuste seas seda, et päeva jooksul tuleb linnas palju ringi sõita ja eri kohtades käia. Pea pooled kesklinnas parkijad (45%) pargivad seal kaheksa tundi või kauem. Üle kaheksa tunni parkijate seas on omakorda 58% neid, kelle parkimise eest tasuvad tööandjad.
Juba suvel püüdis Kesklinna valitsus teada saada inimeste arvamust südalinnas parkimise kohta: kas tasulise parkimise aeg peaks olema tsoonis pikem kui ainult õhtul kella 19-ni?
Küsimusi saadeti inimestele kirjaga ja kleebiti südalinna elamute välisustele. Kuigi oleks võinud ette arvata, mida vastavad elanikud, kes ise saavad parkida soodustingimustel, sai küsitlus oodatust palju vähem vastuseid.
