TÄISMAHUS: Merkel on kõigist mäekõrguselt üle
Septembrivalimiste järel jätkab Angela Merkel kantslerina, kuid kellega koalitsioonis?
Tänasel parteikongressil Hannoveris valitakse Angela Merkel taas kristlike demokraatide (CDU) liidriks ja tuleva aasta septembris valitakse ta praeguse seisuga kindlasti taas ka kantsleriks.
Isegi seitse aastat Saksa valitsust juhtinuna on 58-aastane Merkel riigi populaarseim poliitik, kelle toetus on kaugelt suurem peamisest rivaalist, sotsiaaldemokraatide kantslerikandidaadist Peer Steinbrückist. Telekanali ARD novembrikuise küsitluse kohaselt on 65-aastane Steinbrück meeltmööda 30 protsendile sakslastest ja võrreldes septembriga on tema reiting seitsme protsendipunkti võrra langenud. See-eest Merkeli toetus kasvas sama aja jooksul veel üheksa punkti võrra, küündides 51 protsendini.
Merkeli populaarsus on siiski oluliselt suurem kui tema partei toetus. Kuid kümme kuud enne valimisi on CDU ja selle Baieri sõsarpartei Kristlik-Sotsiaalse Liidu (CSU) reiting püsinud kümmekond protsendipunkti kõrgemana sotsiaaldemokraatidest (SPD). Novembris kerkis CDU/CSU toetus koguni 39 protsendini, samas kui SPD populaarsus ulatus 26 protsendini. Sotsid loodavad moodustada valitsusliidu rohelistega, kuid roheliste 14-protsendine toetus ei võimalda neil kahepeale valitsust luua.
Koalitsioon rohelistega
Paljud vaatlejad peavad tõenäoliseks taas nn suure koalitsiooni loomist ehk Merkeli konservatiivide ja sotside ühisvalitsust, kus võtmeroll on muidugi Merkelil, nagu aastail 2005–2009. Tollal rahandusministriks olnud Steinbrück on aga öelnud, et tema enam Merkeli valitsusse ei lähe, ja ta on eitanud ka suure koalitsiooni loomist. Kuigi enamik valijaist eelistaks konservatiivide ja sotside valitsusliitu, võib võimalikuks osutuda veel üks variant.
Nimelt see, et Merkel võtab kampa rohelised, sest praegused partnerid vabad demokraadid (FDP) on nii kehvas seisus, et nad ei pruugi viieprotsendist künnistki ületada ja võivad parlamendist üldse välja langeda. Liiguvad kuuldused, et FDP-s püütakse olukorra päästmiseks juhti vahetada, tõenäoliselt jõutakse selleni aga jaanuaris pärast kohalikke valimisi Alam-Saksi liidumaal. Kui FDP-l seal halvasti läheb, peab parteijuht, majandusminister Philipp Rösler lahkuma.
Roheliste seas on aga toimunud mõningane tsentrisse nihkumine, mis nii mõnegi analüütiku meelest teeb varem üsna võimatuna tundunu võimalikuks: võib sündida konservatiivide ja roheliste valitsus.
Selliseid spekulatsioone suurendas ka mõõdukaks peetava Katrin Göring-Eckardti valimine kantslerikandidaadiks selgelt vasakpoolse Claudia Rothi asemel. Forsa küsitlusfirma analüüsis tõdeti, et praeguse seisuga saaksid CDU/CSU ja rohelised kokku piisava parlamendienamuse, kommentaatorite hinnangul on roheliste äge antipaatia konservatiivide vastu leebumas.
Valijate eelistused
Roheliste esindajana europarlamendis olev Daniel Cohn-Bendit ütles hiljuti Spiegeli veebiväljaandele, et tema partei juhtkonnas ei valitse CDU-vastane hoiak ja et rohelised peaksid valmistuma valitsusläbirääkimisteks Merkeliga, kui koos sotsidega enamust ei saavutata. Umbes kaheksaprotsendise toetusega pääseb parlamenti ilmselt ka Vasakpartei, kuid seda juurtega endisesse Ida-Saksa komparteisse ulatuvat erakonda ei võeta valitsuspartnerina tõsiselt.
Sellegipoolest peab aga Forsa direktor Manfred Güllner paremaks Merkeli liitu SPD-ga. „Valijad eelistaksid suurt koalitsiooni. Nende meelest saaks see paremini hakkama euroala kriisi, tööpuuduse ja vanurite vaesusega,” ütles Güllner infoagentuurile DPA.
UUS TULIJA
Piraadipartei tõus ja langus
Saksa poliitmaastikul on ka üks uustulnuk, kes võib kaardipakki veidi segi lüüa, kuigi mitte ilmselt nii oluliselt, kui veel mõne kuu eest tundus. See on Piraadipartei, mis tegi viimase aastaga suure tõusu, võites kohti nelja liidumaa parlamendis, kuid on nüüdseks säilitanud vaid veerandi tipptoetusest.
Piraadipartei reiting kõigub praegu viie protsendi juures, jäädes pigem alla selle, mis tähendaks parlamendist välja jäämist. Liikmeskond on aga aastaga peaaegu kolmekordistunud, ulatudes 34 000 inimeseni. See teeb piraatidest suurima liiduparlamendis esindamata partei ja seitsmenda partei üldse.
Piraadid pole suutnud kokku leppida seisukohtades, mis oleksid selgemad nende üldistest sihtidest: rohkem otsedemokraatiat, kodanikuõigusi, internetivabadust. Piraadid on küll pälvinud toetust üle kogu poliitilise spektri, kuid rohkem siiski vasakpoolsete seas. Seetõttu võib Piraadipartei langus tähendada seda, et sotsid ja rohelised võivad saada endale osa piraatide varasematest toetajatest.
