Tõnis Rüütel: Üürimaks 10%

Majanduse ebakindlus, töökohtade koondumine tõmbekeskustesse, demograafiline olukord ja paljude isegi laenuvõimeliste kodanike soov mitte laenu võtta on kaasa toonud suurema vajaduse üürikorterite järele. Samuti ei eelda eluaseme üürimine võrreldes korteri ostmisega olulist omafinantseeringut.

Osa buumi ajal soetatud korterite omanikke ja ka varasemast ajast mitme korteri omanikke on dilemma ees: kas müüa või anda üürile? Siin ongi põletav probleem: kui tasuda üüritulult seaduskuulekalt üldkehtivas määras ehk 21% tulumaksu, siis kipub müük olema selgelt tasuvam. Olemegi probleemi ees: ei ole normaalset üüriturgu. Elamispindade üürituru läbipaistvuse suurendamiseks ja konkurentsi tekitamiseks tasub riigil kaaluda eluruumi üürile andvate isikute tulumaksusoodustust.

Praegu käib eluruumide üürileandmine paljuski läbipaistmatu eraisikult-eraisikule-ärina. Läbipaistmatus tähendab nõrku või puuduvaid üürilepinguid, ebakindlust nii üürileandja kui ka üürniku jaoks ja ebaausat maksudega manööverdamist. Maksustamise mõttes hallis tsoonis asuv üürisektor annab olulise konkurentsieelise makse mittemaksvatele üürileandjatele.

Tulumaksusoodustuse puhul saab eduseisu üürileandja, kes on valmis sõlmima korrektseid üürilepinguid ja liigutama üüriraha ausalt pangakontode kaudu. Maksusoodustus võimaldab tuua üürilepakkumisse uusi kortereid ja laiendab seeläbi üürisektorit.

Kaks lahendust

Praegu kasutab üüripinda hinnanguliselt 15% inimesi, see arv võiks arenenud riikide eeskujul suureneda ja jõuda suurusjärku 25–35%. Laiem üürituru osakaal võimaldaks inimestele paremat eluruumivalikut ja suurendaks tööjõu mobiilsust. Laiem üüriturg hoiaks hinnad stabiilsed ja ära jääksid igasügisesed üürituru minibuumid.

Üüritulu deklareerimata jätmist soodustab see, et kui kinnisvaraomanik soovib üürimisega kaasnevaid kulusid (maamaks, varakindlustus, remondi- ja renoveerimiskulud) tuludest maha arvata, siis peaks ta hakkama füüsilisest isikust ettevõtjaks, kuid sellega kaasneb sotsiaalmaksukohustus. Kuna kinnisvara väljaüürimisest saadav tulu pole aktiivne ehk töötegemisest saadav tulu, siis ei käi sotsiaalmaksu loogika sellega kokku ja tegemist ei ole kinnisvara välja üüriva eraisiku jaoks mõistliku lahendusega

Selleks et üürimisest saadud tulu hakataks deklareerima, nagu seadus kohustab, tuleks muuta tulumaksuseadus üürileandja jaoks sõbralikumaks. Üks võimalus oleks teha seadusse muudatused, mis võimaldaksid eraisikutel kinnisvara üürimisest saadud tulusid deklareerides kuludokumentide põhjal arvestada ka väljaüüritava kinnisvaraga seotud kulusid: maamaks, kindlustus, korteriühistu remondifond, renoveerimiskulud. Nii loodaks eeldused, et riigile hakkaks maksu laekuma. Renoveerimise tulemusena paraneks elamufondi kvaliteet, mis väljenduks eelkõige kortermajade soojustamises ja energiasäästus.

Pakume nimetatud lahendusele ka alternatiivi: maksustada kinnisvara üürimisest saadud tulusid madalama maksumääraga – näiteks 10%. Selle lahenduse puhul võetaks eelduslikke kulusid arvesse, aga ära jääks keeruline kontrollimenetlus.

Peale kinnisvarafirmade liidu toetavad ettepanekut ka omanike keskliit ja maksumaksjate liit. Majandus- ja rahandusministeeriumi poole pöördumine on seni jäänud hüüdjaks hääleks kõrbes.