On siiski üks uudne lahendus, kuidas seda ohtu saab võib-olla vältida: sotsiaalse mõju võlakirjad, mida proovitakse alates 2010. aastast Suurbritannias ja USA-s.

Esimese sotsiaalse mõju võlakirjade emissiooni korraldas 2010. aasta septembris Briti organisatsioon Social Finance. Ta laenas 17 investorilt viis miljonit naela (u kuus miljonit eurot) rehabilitatsioonitööks Petersborough’ vanglast vabanevate vangidega. Alla aastast karistust kandnud vabanenutega ei tegelenud varem keegi: karistuse kandnutele anti väike taskuraha ja nad lasti vabadusse, kuigi enamasti ei oodanud neid töö, eluase ega olnud neil pere toetust. Tulemus: aasta jooksul naasis üle 60% neist vanglasse. Laenuks võetud raha eest palgati mitu mittetulundusühingut tegema tööd selle nimel, et nad ei satuks tagasi vanglasse. Briti justiitsministeerium ja Big Lottery Fund (Briti riikliku lotofirma tulusid jagav fond) on lubanud investoritele, et projektile laenatud raha saavad investorid tagasi juhul, kui vabanevate vangidega tehtava rehabilitatsioonitöö tulemusel langeb vanglasse naasnute hulk võrreldes kontrollgrupiga vähemalt 7,5% võrra. Võlakirja tootlus on samuti seotud rehabilitatsioonitöö tulemuslikkusega, see võib olla 2,5–13% aastas.

Pärast esimest emissiooni on Suurbritannias ja USA-s ette võetud teisigi sotsiaalrahanduse projekte: tööpuuduse vähendamiseks, kodutute ühiskonda tagasi toomiseks, narkoprobleemidega tegelemiseks, terviseedenduseks jmt. Ettevõtmised, mida sedasi rahastada saab, peavad kasutama hästi tõestatud meetodeid ja olema hästi prognoositava tulemuslikkusega. Riigid ja omavalitsused, kelle rahast investoritele intressi ja laen tagasi makstakse, peaksid säärasest skeemist idee järgi kasu saama seeläbi, et nende sotsiaal-, korrakaitse jmt kulutused vähenevad.

Boston Consulting Groupi hinnangul tehakse Suurbritannias sellel aastal 286 miljoni naela eest sääraseid sotsiaalseid investeeringuid ja 2016. aastaks ennustab BCG turu kasvamist ühe miljardi naelani.

Skeptik võib sotsiaalse rahanduse buumi taga seepärast näha lambanahka pugenud hunte, kuid neis skeemides on kahtlemata nii äriline kui ka sotsiaalne loogika. See, kui hästi asi praktikas toimib, vajab veel testimist.

Tore oleks mõelda, et ka Eestis saab sotsiaalsfääri kirjeldatud viisil edendada. Mingil moel kohandatult – miks mitte?