Pühad ajavad kõik sassi. Rahvast on rohkem kui tavaliselt (külalised) või on maja hoopis vaikne (pererahvas ise külas). Süüakse ja magatakse valedel aegadel. Liigub imelikke võõraid (jõuluvana ja näärisokk), toiduahvatlusi on rohkem ja need on lõhnavamad ning tagatipuks see paugutamine. Ei ole kerge lemmikloomadel jõuluajal.

Kuidas me saame neid aidata?

1.

Katsuda vanu rutiine järgida nii palju kui võimalik.

Keegi on kodus ja annab süüa ning jalutab koera samadel aegadel kui tavaliselt. Kassile paneb toitu ja puhastab liivakasti lahke naaber või mõni lähikonnas elav tuttav, kui pere on pikemalt ära. Sotsialiseeritud hästi käituva koera võib külla kaasa võtta, kui pererahvas lubab ja ei teki probleeme teiste koerte või väikeste lastega.

2.

Kui on oodata palju külalisi, siis tuleb lemmikloomale leida rahulik paik, kus ta saab omaette olla.

3.

Kui on ette näha suuri muutusi elurütmis, siis hakata kasutama feromoone või Calmi toitu, Calmexi tablette juba detsembri alguses.

4.

Pühadeaegne suurim oht on ülesöömine.

Kui pererahvas arvab, et palju rasvast toitu on peamine pühaderõõm, siis kipuvad nad seda lemmikloomadega jagama. Kass on õnneks suhteliselt konservatiivne ega lase ennast ära rääkida, aga koerale tundub iga laualt pudenev kübe imemaitsev. Rasvane sealiha, pasteet, piparkoogid – kõik need võivad koerte kõhus paraja revolutsiooni tekitada. Rääkimata süldikontidest (sooleummistuse oht) ja saiatainast, mis soolestikus käärima hakkab. Väga mürgine on tume šokolaad. Piisab, kui 10-kilone koer sööb 100-grammise tahvli tumedat šokolaadi. Närimiskummis sisalduv ksülitool, makadaamia pähklid, rosinad ja viinamarjad ning avokaado võivad eluohtliku mürgistuse esile kutsuda. Sibulat või küüslauku sisaldavate toitude pikemaajaline tarbimine põhjustab kehvveresust.

Ülesöömisest tekkinud kergekujuline kõhulahtisus ja oksendamine mööduvad iseenesest, kui hoida looma üks ööpäev paastul, aga tuleb jälgida, et ta jooks korralikult. Võib anda seedehäirete raviks mõeldud preparaate (Promax, Pro-Kolin, Canicur, Attapekt). Kui probleem ei lahene paari päeva jooksul, oksendamine on äge (vesigi ei püsi sees) või loom on loid ja nõrk, tuleb kindlasti pöörduda arsti poole.

5.

Ettevaatust jõulukaunistustega!

Kuusk võib mänguhoos ümber kukkuda, ehted ja küünlad kogemata suhu sattuda. Kuuseokkad ei seedi hästi ja võivad soolestikku ärritada. Seetõttu peaks mahakukkunud okkaid regulaarselt ära pühkima, rääkimata muidugi katkikukkunud jõuluehetest. Küünlad peaks asetsema piisavalt kõrgel, et koer ei ulatuks nendeni ei suu ega sabaga. Erilist ettevaatust kassidega peredes – traumade ja põletuste oht!

Pakkepaber ja kingitustepaelad ning kuusekard võivad loomi ahvatleda. Kui paberi närimisest pole suuremat lugu, siis igasugused nöörid ja kard või – jumal hoidku – ilutulestikuraketid on väga ohtlikud. Vaadake oma majapidamine koera või kassi pilguga üle, et midagi nende arvates suupärast haardeulatusse ei jääks. Ka šampanjapudeli korgid tuleb üles korjata.

6.

Mürgised taimed – iileks ehk astelpõõsas ja puuvõõrik, mis on väga mürgised – ei ole meie kultuuris väga levinud jõulukaunistused.

Jõulutähe eest küll hoiatatakse, kuid tegelikkuses ei ole ta mürgine, vaid pigem ärritava toimega. Hüatsindid ja liilialised on ohtlikumad. Kui koer on närinud mõnda neist, siis pesta looma suu ja anda vett juua ning söetablette (10-kilosele koerale 40–50 tabletti). Kõikide mürgistuskahtluste puhul peaks konsulteerima loomaarstiga.

7.

Paugukartus on üks suuremaid pühadeaegseid muresid.

Paugukartuse tekkimises on omanikud sageli ise süüdi, kui tassivad koera südaööl välja saluuti „nautima”. Nii mõnigi koer, kes pole enne pauku kartnud, saab sellest eluaegse mürafoobia. Ka sel puhul aitavad feromoonid, Calmi toit ja Calmexi tabletid, kui neid hakata kasutama juba detsembri alguses. Paaniliselt kartvale koerale võib loomaarst rahusteid kirjutada.

Kergekujulise hirmu vähendamiseks pidada silmas: kartlikul loomal on kodus kõige parem. Ei maksa teda külla kaasa võtta või veel vähem – ilutulestikku vaatama viia. Samas ei ole mõistlik ka väga kartlikku looma üksi jätta, seega keegi peab end ohverdama ja koju jääma. Suletud kardinad, kinnine ruum, turvaline pelgupaik (näiteks oma puur) võivad olla abiks. Kõige tähtsam on see, et omanik oleks väga rahulik. Looma pärast muretsedes või teda lohutada püüdes suurendame vaid tema hirmu. Õues tuleks käia varakult enne ilutulestiku algust. Aga kindlasti peaks koer olema rihma otsas, sest kunagi ei tea, millal mõni entusiastlik püromaan selja taga paugutama hakkab. Pauku kartev koer võib paanikahoos end vigastada, rihmast lahti tõmmata, ära joosta ja auto alla jääda. Kindlasti peaks lemmikul olema kiip ja registrikanne ning telefoninumber kaelarihmal.

8.

Pühadeeufoorias ei tohiks unustada ilmaennustust kuulata või termomeetrit vaadata.

Külmade ilmadega vajab õuekoer rohkem ja rasvarikkamat toitu. Vett võiks anda leigelt ja mitte metallkausist. Üle tuleks vaadata ka kuut. Tuuletõmbus ja niiskus on ohtlikumad kui külm ise.

9.

Pühade ajal on valvearst Tal­linnas loomade kiirabi kliinikus ja Tartus maaülikooli loomakliinikus.