Juhtkiri: Esitage oma ettepanekud
Näiteks 2001. aastal Mart Laari eestvõttel loodud keskkond Täna Otsustan Mina ehk TOM hääbus paari aastaga. TOM-i ava-aastal laekus sinna 369 ideed või ettepanekut, juba aasta hiljem vähenes see arv 200-ni ja 2004. aastaks alla saja. TOM-i järeltulija, 2008. aastal loodud osalusveebi Osale.ee saatus pole olnud parem. Nii TOM-i kui nüüd ka Osale.ee viga on see, et riigiasutused ignoreerivad kodanike mõistlikke ideid, kui need ei kuulu nende tööplaani, ja inimeste ettepanekutele vastatakse tihti formaalselt, mitte sisuliselt.
Rahvakogu erineb TOM-ist ja Osale.ee-st selle poolest, et tal on konkreetne fookus. Jaanuari lõpuni saab veebilehel Rahvakogu.ee esitada ettepanekuid viie valdkonna kohta. Need on valimissüsteem, erakondade töö korraldus, poliitikas liikuv raha ja selle annetamine, aruandlus- ja kontrollimisviisid, samuti kodanike võimalus osaleda poliitika kujundamises valimistevahelisel ajal ning avaliku sektori ametikohtade seotus parteidega. Veebruaris sõeluvad Praxise mõttekoja analüütikud saabunud ettepanekud teemade kaupa kimpudesse, eksperdid lisavad neile oma hinnangu ja märtsis toimub rahvakoosolek, mis tipneb enim toetust pälvinud ettepanekute riigikogule esitamiseks vormistamisega.
Korraga ainult ühele teemale keskendumine annab lootust, et ehk ei jää Rahvakogu ainult jututoaks ja auru välja laskmise vahendiks, mis tegelikult midagi ei muuda. Islandil, kus ühiskond jõudis nelja aasta eest umbes samasuguse keemispunktini nagu Eesti mullu, rakendati Rahvakogu protsessiga sarnast viisi uue põhiseaduse väljatöötamiseks. Islandi uue põhiseaduse eelnõu on nüüdseks valmis ja rahvas valdavalt toetab seda, aga kas eelnõust ka päris seadus saab, selgub lähema paari aasta jooksul.
Eesti president Toomas Hendrik Ilves ütles aastavahetuse pöördumises Rahvakogu kohta: „Kasutage palun seda võimalust. Aktiivselt ja täie kodanikuvastutusega.” See on igal juhul õige jutt: kui ei proovi, siis ei saa kindlasti teada, kas see ettevõtmine suudab meie poliitilist süsteemi parandada.