Värvirõõmus priimula ja leplik helksiine

Priimulaid, nurmenukke ja pääsusilmi seostame kevadega, kuid priimula perekonnas on ka sügisel või suve lõpus õitsevaid liike.

Priimula kuulub suurde, 2575-liigilisse ja 60 perekonnaga nurmenukuliste (Primulaceae) sugukonda, üle maailma on teada 430 liiki priimulaid. Nende Eestis kasvavad sugulased on näiteks rannikas, vesisulg, nõmmkann, laanelill, varsapõlv, randpung ja põldpisikas. Priimula teaduslik nimetus tuleneb ladina keelest ja tähendab tõlkes esimest (primus).

Levinud kogu maailmas

Euroopa on 34 priimulaliigi kodumaa, kuid neid kasvab ka Etioopias, Jaaval, Uus-Guinea saarel ja Lõuna-Ameerikas, kõige rohkem aga Himaalaja mäestikus. Eestis on tavaline kuivades kasvukohtades kohatav harilik nurmenukk (Primula veris) ja niisketel niitudel, soodes ja kraavikallastel kasvav pääsusilm (Primula farinosa). Vanades parkides ja nende ümbruses võib harva metsistunult kasvada kõrge priimula (Primula elatior) ja varretu priimula (Primula vulgaris).

Toataimena kasvatatakse Euroopas kõige sagedamini kuhikpriimulat (Primula obconica), üheaastast õrna priimulat (Primula malacoides) ning talvel ja kevadel õitsevat varretut priimulat. Priimula sugulaste seas on isegi igihaljaid puid, pudeltüvega põõsaid ja liaane, kuid need kasvavad kõik troopilistes piirkondades.