Järsult tõusvate maksuskaalade pooldajad said äsja väikse revanši, kui Depardieu võttis vastu 13%-se tulumaksumääraga Venemaa kodakondsuse ning soostub olema Vene presidendi Vladimir Putini propagandaettur. Näete nüüd neid rikkaid, raha nimel on nad valmis lahti ütlema kõigist muudest väärtustest!

Tegi Depardieu ennast nüüd narriks või mitte, tõsiasi on igal juhul see, et kui ta veedab edaspidi vähemalt 183 päeva aastast Venemaal, maksab ta oma tuludelt vaid 13% maksu ning Vene, mitte Prantsuse riigile. Depardieu juhtumi sõnum kõigile kätt jõukate inimeste sissetuleku järele küünitavatele poliitikutele ja maksukogujatele on lihtne – seda tuleb teha delikaatselt ja läbimõeldult, vastasel korral võib kahju olla suurem kui kasu. Ka sotside viimatise eelarvedebati aegne ettepanek Eestis tulumaksuastme sisseviimiseks peegeldab tegelikult fakti, et rikastelt on keeruline makse koguda, kui nood ise ei pea neile rakendatavat maksumäära õiglaseks. Sotside ettepaneku järgi tulnuks teine tulumaksuaste (26%) kehtestada sissetulekule üle 12 000 euro aastas. Kuid 1000 eurot kuus on nii madal aste, et selle kehtestamise puhul ei saa tõsiselt rääkida sotsiaalse õigluse suurendamisest. Sisuliselt tähendaks sotside ettepaneku rakendamine lisamaksu kehtestamist neile ühiskonnagruppidele, kellelt maksu kõige hõlpsamini kätte saab.

Samal ajal on paljudes riikides, sealhulgas Eestis see probleem täiesti olemas, et rikaste vahe keskklassi ja vaestega rebeneb suuremaks. Küllalt tihti on lugu ka nõnda, et ülisuur sissetulek ei vasta inimese panusele ühiskonna edenemisse. Nii et on vaja nuputada küll, kuidas saavutada õiglasemad palgad ja panna rikkad loovutama suuremat tükki oma tuludest ühiskonna hüvanguks. Maksud, mida neid maksma pidav maksumaksja tunnetab ebaõiglase karistusena, ei ole hea lahendus.