TÄISMAHUS: Tarbijakaitse sundis pankasid röövellikke laenutingimusi muutma
Oleme Eesti Päevalehes käsitlenud pankade kasutatavast tüüptingimusest põhjustatud juhtumeid, mille puhul jäi kaotajaks ja koduta mitte laenu võtja, vaid see, kes heauskselt tema laenule lisatagatise andis. Vindi keeras peale pankade paindumatus laenu tagajale infot anda: pangasaladust ettekäändeks tuues nimetati pantijat kolmandaks isikuks, keda ei pea informeerima, kui sama tagatist kasutades laenu juurde võetakse. Nii kujunes olukord, et pahaaimamatu inimene kuulis oma vara sundmüügist alles kohtutäiturilt.
Nn globaalse tagatise tõttu kuhjunud probleemid viisid selleni, et tarbijakaitseamet haaras asjal sarvist ja korraldas kohtumise pankade esindajatega. „Kohtumisel andsid pangad ametile tagasisidet, et on esialgu valmis muutma vähemalt kolmandate isikutega sõlmitavaid tagatislepinguid selliselt, et need ei sisaldaks globaalset tagatiskokkulepet ja tagatiskokkulepe sõlmitakse vaid konkreetse laenulepingu osas,” teatas tarbijakaitseameti pressiesindaja Hanna Turetski põhimõttelisest muudatusest.
Pank hakkab infot andma
See tähendab, et tagatise andjat ei panda automaatselt vastutama kõigi tulevikus võetavate lisalaenude eest. Peale selle saadab tarbijakaitseamet sellekohase märgukirja ka kõigile pankadele, kinnitas Turetski.
Ühishüpoteegi seadmise protseduur näeb tavaliselt välja nii, et panga juristide koostatud tüüpleping saadetakse notarile ja oma korteri tagatiseks andja saab panga ettevalmistatud tekstiga tutvuda alles notaribüroos. Mis esialgses lepingus kirjas on, see sinna enamasti ka jääb ning tavainimene ei pruugi keeruliselt sõnastatud punktidest ja nende tagajärgedest aru saadagi.
Peale tüüplepingute muutmise lepiti kohtumisel kokku selleski, et pank annab edaspidi tagatise andjale teavet, kas laenu on korralikult tagasi makstud ja kui suur on laenujääk.
Juba sõlmitud lepinguid saab tagantjärele muuta, kuid tasu eest. „Kõik need tarbijad, kes on andnud tagatise teise isiku laenule või ka oma laenule ja ei ole kindlad, kas tagatis hõlmab ka tulevikus sõlmitavaid lepinguid, võiksid põhjalikult tutvuda oma tagatislepinguga või vajadusel pöörduda panka ja täpsustada oma lepinguga seonduvat ja neil on võimalus ka oma lepingus vastavat punkti muuta. Lepingu muutmisel tuleb aga arvestada võimalike kaasnevate kuludega,” selgitas Turetski.
Kohtumisel tarbijakaitseametiga osalesid Swedbanki, SEB, Danske Banki, Nordea Panga, Bigbanki, Krediidipanga, LHV Panga ja UniCredit Banki esindajad. „Pangaliit on selle kohtumise järel konsulteerinud pankadega, kas nad niisugust lähenemist toetavad. Enamik pankadest peab mõistlikuks lähenemist, et hüpoteegi seadmise lepinguprojekti esitletakse kolmandast isikust tagatise andjale (eraisikust tarbijale) esmalt selliselt, et tagatis hakkab tagama laenusaaja konkreetset laenulepingut,” kinnitas pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm.
Ta lisas, et pankade soovil jätkavad notarid siiski lepingute sõlmimisel „võimaluse tutvustamist”, et lepingusse võib lisada kokkulepe, et oma kinnisvaraga tagatakse ka tulevikus sõlmitavaid laenulepinguid. Nii hoitakse Talihärmi sõnul kokku notarikulusid.MeeldetuletusKeerulise sõnastusega klausel
Pangalaenu tagaja õiguste kaitsmine kerkis tarbijakaitseameti päevakorda pärast Eesti Päevalehe päringuid tagatise andjate õiguste kaitse kohta. Näiteks kirjutasime sügisel, kuidas 70-ndates aastates vanaproua jäi kodutuks, sest oli andnud oma korteri heauskselt tagatiseks lähedase inimese võetud laenule.
Tema, Sampo panga ja laenuvõtja vahel sõlmitud ühishüpoteegi seadmise lepingus seisis nimelt: „Ühishüpoteegiga on tagatud hüpoteegipidaja nõuded alljärgnevalt:
[- - -] Kõik nõuded x ja y (inimesed, kes korteri ostmiseks laenu võtavad) vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja, x ja y vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikest lisa- ja/või muutmiskokkulepetest.”
See klausel tähendas, et laenu võtja võis pangaga sõlmida uusi lepinguid, millega võtta uusi laene, ning vanainimene tagas oma korteriga neid kõiki, ise sellest teadmata. Selle kohta, et laenud on tagasi maksmata, polnud tal aga õigustki pangast infot saada ja nii polnud ka võimalust sundmüüki ära hoida.
Peale Eesti Päevalehe veergudele jõudnud lugude võttis toimetusega ühendust veel palju sama probleemiga inimesi, sealhulgas ka firmade juhte, keda pankade kasutatavad keerulised tüüplepingud samuti olid eksitanud.
