Andrus Saar: Meie aja kangelased
Sissetulek annab võimalused ja oskused teatud tüüpi käitumiseks (näiteks investeerimiseks, orienteerumiseks, plaanide ulatuseks, kindlustundeks jms), haridus määrab väga suurel määral tiibade laiuse ja lennu kõrguse.
Kõrgharidusega inimestega võrreldes on põhiharidusega inimeste seas umbes kuus korda vähem neid, kes saavad keskmist või keskmisest suuremat palka. Keskharidusega inimeste seas on aga kõrgema sissetulekuga inimesi umbes kolm korda vähem. Selge märk hariduse ja sissetulekute seosest.
Kelle puhul käivad kõige edukamalt koos haridus, raha ja informeeritus? Need on eelkõige 30–45-aastased inimesed. Tegu on n-ö meie ajastu klassikaliste võitjatega. Nad on kas suurema osa või peaaegu pool oma teadlikust elust elanud iseseisvas Eestis ja sellel ajal saanud ka kõrghariduse.
Edu hind: vähe lapsi
Me ei tea, kas nende seas on Eesti aja alguses kõrgkooli pooleli jätnud inimesi, kes eelistasid haridusele avanenud võimalusi. Võib-olla on nad hiljem oma haridustee lõpetanud ja jätkavad võitjate teekonda. Kirjeldatud noored ei ole saanud Nõukogude ajast ei erastamise ega muude manipulatsioonide abiga päranduseks mitte midagi.
Nende edukuse üks põhjus on asjaolu, et 4% juhtudel koosnevad leibkonnad ainult töötavatest inimestest ja ülalpeetavad puuduvad. Teine põhjus on asjaolu, et vaid 53% selles eas inimestel on kodus vähemalt üks alla 18-aastane laps. Kas edukuse hind ongi tulevikus üksinduses elatav elu?
Meie edukad elavad valdavalt Tallinnas ja töötavad kas spetsialistide, juhtide või firmaomanikena. Nende sekka juhtub keskmisega võrreldes pisut rohkem mehi ja eestlasi. Pea pooled on koormatud eluasemelaenu ja autoliisinguga. Nad on oma elukeskkonna väga korralikult kindlustanud: see kehtib nii elu, eluaseme kui ka auto (kaskokindlustus) ning pensionipõlve kohta. Me ei leia ühtki teist gruppi, kes oleks oma pensioniplaanid sedavõrd põhjalikult läbi mõelnud. Vahendeid, mida nad loodavad pensionieas kasutada, võib iseloomustada kui mitmekesiseid. Kõik ikka põhimõttel: võimalikud riskid tuleb hästi hajutada. Küllap see on põhjus, miks nad on teistega võrreldes kõige rohkem veendunud, et nende plaanid tagavad võimaluse elada pensionärina just sellise kvaliteediga elu, nagu nad on planeerinud.
Mitmekülgsus iseloomustab neid inimesi kõiges. Nad ei paiguta oma sääste vaid ühte-kahte investeerimisvahendisse, vaid kasutavad võimalikult rohkeid võimalusi. Loomulikult on sellise käitumise eelduseks ka suuremad säästud.
Noorte inimeste ametid nõuavad tihedat suhtlust ja üpris laialdast ametkondlikku professionaalset suhtlusvõrgustikku. Sedasama professionaalsust nõuavad nad ka krediidiasutustega suheldes. Loomulikult teevad nad infot otsides kõva tööd internetis kõige erinevamate infoallikate poole pöördudes, kuid võtavad kontakti ka finantsteenuseid osutavate asutustega, saamaks usaldusväärset teavet. Nad hindavad finantsmaailmas professionaalsust ja ka mugavust.
Uuring näitas, et kirjeldatud noorte teadmised finantsasjadest on ülejäänutega võrreldes kindlalt paremad. Kuid finantsasjades väga vettpidavaid teadmisi ei eksisteeri ja seetõttu on nii mõnigi sellesse segmenti kuulunu pidanud kahetsusega tunnistama mõne tehingut läbikukkumist. Kuid ülejäänud elanikkonnaga võrreldes on nende arv suhteliselt väike.
Ehkki nende noorte laenukoormus on küllaltki suur, jääb enamikule võimalus ka säästa. Üldiselt ei hoia nad sääste sularahas, vaid ikka seal, kus raha väärtust saab kasvatada või vähemalt säilitada (näiteks kulla ja kinnisvara ost).
Kes ei riski, see ei söö
Teatud konservatiivsus vaheldub küllalt suure riskijulgusega. Vähemalt ei paista mitte ükski teine elanikkonna segment silma sedavõrd kõrge riskitasemega. Kes ei riski, see ei söö. Näib, et enamikul sellesse gruppi kuuluvatel inimestel on hoolikus ja ettenägelikkus tasakaalus. See tagab hea une ja rahulolu oma materiaalse olukorraga (suurim teiste inimestega võrreldes).
Eelkirjeldatu näitab, et musterinimesed on krediidiasutuste parimad kliendid. Küllap on nad ühiskonnale samuti väga vajalikud, sest nad kehastavad ehedal viisil võimalust, kuidas saab Eestis elada. Selliseid inimesi leiame paljudest riikidest. Kas aga nende edukus tingib suuremat rahulolu riigi institutsioonidega? Ei, sugugi mitte. Nad suhtuvad täitevvõimuorganitesse pigem isegi kriitilisemalt. Seega ei too rikkus ja haridus endaga automaatselt kaasa suuremat usaldust.
Iga staatus nõuab ka loobumisi. Me ei tea, kui palju on edukad noored pidanud oma karjääri eest lõivu maksma. Välise vaatluse järgi kehastavad nad kõige paremini tänapäeva enim müüdud loosungit: „Elu on ilus!” Kahjuks on edukaid, haritud ja informeeritud noori inimesi meie ühiskonnas äärmiselt vähe. Suurem osa Eestimaa elanikke elab paraku hoopis teises aegruumis.
