Vahur Kraft eelistab samuti sel teemal vaikida. Tema pidi Eesti Panga presidendina siiski riigikogus mõnel korral rahvasaadikutele kõvasti valetama. Kallas on erinevalt oma järeltulijast keskpangas alati rääkinud teiste inimeste kaudu. Ülemuste asi: on olnud, keda rindele saata, et oma pintsakuesine puhas hoida.

15. jaanuari Eesti Päevalehes korrutas advokaat Ain Alvin vanu käibevalesid ja kutsus VEB Fondis toimunud 45 miljoni dollari kadumist unustama. Üleskutse sattus juhuslikult päevale, mil Eesti Panga president tutvustas keskpanga nõukogule VEB Fondi auditit, mis selgitaks tõde toimunu kohta. Ka unustuse jõel on kallas kahel pool, ütleb laulusalm.

Saagu siis Siim Kallase, Vahur Krafti, Andres Lipstoki, Andrus Ansipi, Jürgen Ligi, Ain Alvini paljukorrutatud labane vale taas avalikult ümber lükatud.

Eesti välisministeeriumile esitatud ametlikule teabenõudele endise N Liidu välisvõla ja võimalike Eestile esitatud pretensioonide kohta vastati mulle: „Küsimus kerkis üles peale N Liidu lagunemist. Vastavalt meie ametlikule seisukohale Eesti Vabariigil kui N Liidu poolt okupeeritud riigil ei ole N Liidu võlgade ega varade küsimuses subjekti suhet, me ei osale selleteemalistel aruteludel ning ei oma pretensioone N Liidu varade või võlgade suhtes. See sõnum sai kunagi edastatud Venemaale, kes korraldas välisvõla ja vara jagamist, samuti Pariisi klubile, kes korraldas N Liidu välisvõla tagasimaksmist. Meie seisukoht võeti teadmiseks ja Eestile ei esitatud ei nõudeid ega jagatud ka välismaal olevat vara.”

Täpsustasin igaks juhuks, et kui Venemaal ikkagi oli N Liidu välisvõlaga seotud pretensioone, siis milles need võisid seisneda. Välisministeeriumist vastati: „Selle teemaga kunagi kokkupuutunud inimeste sõnul ei ole olnud.”

Internetist leiab kiiresti, et Venemaa kui N Liidu õigusjärglane kustutas viimase osa endise N Liidu välisvõlast, 34 miljonit USA dollarit Londoni kreeditoride klubile 2009.

N Liit on ametlikult teatanud, et suhetes endiste liiduvabariikidega lähtub ta endise N Liidu välisvõla küsimuses nn nullvariandist. Seda seisukohta jagas ametlikult ka Pariisi klubi.

Kui Alvini jutt oleks tõsi

Ent oletagem, et Eesti välisministeerium valetab ning Kallase ja Alvini jutt on sulatõsi. Toome Ansipi valitsuse valetamist eredaimalt iseloomustava näite. Trikk on selles, et Vene poole pretensioonid puudutavad N Liidu sisemist valuutavõlga, mitte välisvõlga, ja need on täiesti erinevad asjad.

Rahandusminister Ligi esitas 25. jaanuaril 2012 riigikohtule kaebuse, millega Eesti Vabariiki karistati VEB Fondi puudutava kohtuotsuse täitmata jätmise eest rahatrahviga: „Nii Eesti Pank kui ka VEB Fond on korduvalt pöördunud VEB panga poole nõudmisega külmutatud vahendid vabastada. Vastuseks on alati teatatud, et see pole võimalik, kuni Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahel pole lahendatud endise N Liidu välisvõla ja aktivate õigusjärgluse küsimus. Viimati pöördus Eesti Pank Vnešekonombanki (VEB) poole 28.03.2011. VEB pank vastas 18.04.2011, et ei väljasta kontode kohta infot, kuna kahe riigi vahel on lahendamata endise N Liidu välisvõla küsimus.

Samas sõnastuses esitas Ligi seda väidet riigikogule esitatud eelnõus „Riikliku VEB Fondi sertifikaatidega tagatud nõuete hüvitamine”.

Ja nüüd see, mida Vene pool Eesti Panga kirjale tegelikult vastas: „Kuni Vene Föderatsiooni ja Eesti riikide- või valitsusvahelise tasandi otsuste vastuvõtmiseni endise N Liidu valuuta-sisevõla õigusjärglust reguleerivates küsimustes kirjas küsitud kontode kohta teavet ei esitata.”

Venemaa arvestab intresse

1991. aastal võttis Eesti Pank üle VEB Eesti-osakonna. 23. jaanuaril sõlmisid (VEB) ja Eesti Pank kokkuleppe, millega meie keskpank garanteeris Moskvast VEB-st valuutalaene saanud Eesti riiklike ettevõtete ja asutuste tagasimaksed. Samas eitas Vahur Kraft 2004. aastal riigikogus sellise lepingu olemasolu!

Pärast Siim Kallase keskpanga etteotsa asumist ja Eesti iseseisvuse taastamist lõpetati valuutalaenude tagasimaksed VEB-le. Venemaa arvestab neilt võlgadelt iga aasta intresse. Teiseks probleemiks peavad venelased Edgar Savisaare valitsuse ajal 1990–1991 üleliidulistest fondidest saadud kütuse, ravimite, toiduainete, tooraine jne eest endise N Liidu üleliidulisse valuutafondi valuutamaksete tegemata jätmist. 2002 oli Eesti endise N Liidu valuuta-sisevõlg Venemaa keskpanga andmeil üle 60 miljoni dollari. Tänaseks on see veelgi suurenenud.

Ligi patoloogiline valetamine ei paista tegelikult tema kuulsamate parteikaaslaste aastatepikkuse valetamise taustal silma mitte millegi erilisega. Uskuda ja loota, et pidev primitiivne valetamine, parteiline ringkaitse ja unustama kutsumine lahendab 45 miljoni dollari varguse probleemi, on naiivne.

Uuenev ja puhastuv Eesti Pank võib olla tõe selgitamisel tõeline jäälõhkuja.