Alžeeria riiklik uudisteagentuur luges eile kokku 685 vabastatud kohalikku ja 107 muude riikide kodanikku 132-st tehases eeldatavasti tööl olnud välismaalasest. Hukkunud pantvangide arv oli eile esialgsetel andmetel 23, kuid see suure tõenäosusega suureneb, sest terve hulk tehases viibinuid olid siis alles leidmata.

In Aménase gaasitehas on tõeliselt rahvusvaheline ettevõte, mis kuulub kolme peale Norra Statoilile, Briti juurtega rahvusvahelisele naftatööstusettevõttele BP ja Alžeeria riiklikule energiafirmale Sonatrach. Ka töötajaskond on rahvusvaheline, sinna kuulub nii kohalikke kui ka lääneriikide kodanikke ja see seletab, miks valisid terroristid oma ründeobjektiks just selle tehase.

Saatus selgusetu

Mitme riigi valitsused pidid eile valmistuma halbu uudiseid vastu võtma. Näiteks oli teadmata viie Norra kodaniku saatus, ikka veel olid leidmata kümme jaapanlast, kinnitust oli juba leidnud kolme Briti kodaniku hukkumine, kuid kolme kohta andmed alles puudusid. Pantvangide seas oli veel teadmata hulk ameeriklasi, tailasi, Colombia ja Lõuna-Korea kodanikke.

Selle sadade inimeste elu ohustanud pantvangikriisi suutis tekitada aga põhimõtteliselt käputäis terroriste. Alžeeria armee teatel hukkus nende kriisi lõpetamiseks tehtud vastuoperatsioonis 32 islamisti.

Gaasitehase rünnaku eest võttis vastutuse suhteliselt tuntud ja varemgi pantvangikriise korraldanud Alžeeria terrorist Mokhtar Belmokhtar ja tema juhitud grupeering. Oma avalduses viitasid nad rünnaku korraldamise põhjendusena Prantsusmaa sekkumisele naaberriigi Mali sündmustesse.

Ent eksperdid on rõhutanud, et sellise äärmiselt efektiivselt täide viidud pantvangivõtmise kavandamine nõudis eeldatavasti üsna palju aega ja seda valmistati tõenäoliselt ette kauem. Prantsusmaa aga sekkus Mali konflikti alles nädalapäevad tagasi. Sestap suhtutakse nende kahe sündmuse otsesesse seostamisse mitmeti.

Kõlab arvamusi, et Põhja-Aafrika julgeoleku äärmiselt kiire allakäigu pärast tuleb muret tunda. Kui Prantsusmaa rääkis Malisse sekkumisele vahetult järgnenud päevadel võimalusest, et missioon kestab vaid nädalaid, siis peagi sai selgeks, et nii kiiresti pole võimalik seal midagi saavutada.

Nüüdseks lisandunud Alžeeria terrorisündmused on pannud lääne riigijuhte otsesõnu rääkima uuest aastaid ja võib-olla isegi kümnendeid kestva terrorismivastase sõja tandrist.

Briti peaminister David Cameron nentis eilses avalduses, et Põhja-Aafrikas juurduvat terrorismi probleemi ei saa enam kuidagi eirata, ning ennustas pika ja rahvusvahelise vastuoperatsiooni vajadust. „[Olukord Põhja-Aafrikas] on globaalne oht ja vajab globaalset vastust. See vajab vastust, mille puhul küsimus on aastates, isegi kümnetes aastates, mitte kuudes,” rääkis Cameron tõsiselt.

Peale selle tõmbas ta otsese paralleeli Afganistaniga, mida üks lääne poliitik tõenäoliselt kõige tõsisemate kaalutlusteta kindlasti niisama ei teeks. „Olukord on erinev, kuid selles on palju sarnast. Oleme silmitsi vägivaldse al-Qaidaga seotud terroristliku grupeeringuga, nagu juhtus Pakistanis ja Afganistanis, seega peab maailm end Põhja-Aafrika küsimuse lahendamiseks kokku võtma.”



Kriisi kronoloogia

16. jaanuar – kamp relvastatud võitlejaid ründas töölisi In Aménase gaasitehasesse vedanud busse ja saatekonvoid. Rünnakus hukkus üks britt ja alžeerlane. Ülejäänud pääsesid minema.

Seejärel suundusid terroristid gaasitehasesse, kus sisenesid tööliste elamispaika ja võtsid hulga võõröölisi pantvangi. Alžeeria armee piiras tehase sisse.

17 jaanuar – Alžeeria sõjavägi alustas pantvangide vabastamise operatsiooni, mida toetati õhust helikopteritega. Terroristid üritasid pantvange ümber paigutada, mõned neist pääsesid põgenema, kuid terve hulk hukkus.

19. jaanuar – Alžeeria väed korraldasid lõpliku pealetungi, tappes 11 terroristi, kes jõudsid enne hukata vähemalt seitse pantvangi.