Alates selle aasta suvest hakkab riiklik Eesti elektrimobiilsuse programm ELMO Tallinnas ja Tartus laenutama elektriautosid, mille tunnihind on ELMO juhi Jarmo Tuisu sõnul kaheksa kuni kümne eurot. Riigi huvi üsna soodsa laenutuse pakkumisel on ennekõike tutvustada elektriautosid. „Põhiliselt alustasime seda sellepärast, et oleme saanud tagasisidet, et elektriauto on äge, tahaks võib-olla endale ka, aga tahaks seda enne proovida, ilma et peaks kohe ostma. Siis tekkis mõte, et pakuks teenusena välja elektriautode rendi. Põhimõte on tutvustada elektriautot ja ühtlasi seda elustiili, et autot ei pea omama,” selgitas Tuisk. Ta lisas, et isikliku autota elu sobib ennekõike (kesk)linnas elavatele inimestele. „Tegu on promoprojektiga, mida teeme 48 kuud ehk neli aastat. Seejärel vaatame edasi,” sõnas ta.

Riigihanke korras valiti süsteemi operaatoriks G4S, mille käe all peaks elektriautode laenutus tööle hakkama hiljemalt juuni alguses. Rendiautod tulevad Tallinnasse ja Tartusse. Kokku tuleb laenutusse 24 sõidukit: 16 suuremat Nissan Leafi ja 8 väiksemat Mitsubishi iMievi, mis hakkavad paiknema kiirlaadimisjaamades. Peale selle püütakse jõuda kokkuleppele parklaomanikega, et mõned autod saaks kasutusse võtta kesklinna parkimisaladelt.

Elektromobiilsuse programmi ELMO raames rendile antavate elektriautode hind püütakse hoida võimalikult madalal, et teenus oleks arvestatav alternatiiv autorendifirmadele. „Täpset hinda on täna vara öelda, aga see tuleb kaheksa kuni kümme eurot,” ütles projekti eestvedaja Jarmo Tuisk. Hinna sees on riiklikes kiirlaadimispunktides laadimine.

Võrdluseks: Hansarendi odavaim tavalise bensiinimootoriga auto maksab üheksa eurot tunnis, kütus on hinna sees. Veelgi soodsam on pikem rendileping – kõige odavama sõiduki saab kaheksaks tunniks 25 euro eest –, aga siis peab klient ise kütuse ostma.

Eestis ainsa ettevõtjana elektriautosid rendile andev Minirent küsib elektriauto kasutamise tunni eest kümme eurot. Hinna sees on kütus kuni 200 kilomeetri läbimiseks ööpäevas, iga ületatud kilomeeter maksab viis senti. Seega, kui ELMO programm suudab elektriauto rendi tunnihinnaks pakkuda alla kümne euro, siis on tal konkurentsieelis täiesti olemas.

Mugav kasutada

Peale selle püüab riik rõhuda autorendi kasutusmugavusele: kõik formaalsused saab korda ajada nutitelefoniga. „Veebi vahendusel tuleb sõlmida kasutusleping. Siis saad oma salasõna ja mobiil aktiveeritakse süsteemis. Otsid veebis või mobiilirakenduse abil vaba auto, lähed auto juurde, toksid mobiili auto numbri, aktiveerid auto. Auto uksed lähevad lahti ja võid sõitma hakata,” kirjeldas Tuisk arendatavat rakendust.

Kui sõidud sõidetud, saab auto viia kiirlaadija juurde või parklasse ja lõpetada mobiili abil rentimise. Kohe ei pea laenutuse eest maksmagi: kui leping on sõlmitud, hakatakse sõitude üle arvet pidama ja alles kuu lõpus tuleb arve sõidetud tundide eest. Seejuures võib rendiautot vahetada, arvet peetakse nende kõigi kohta ja kuu lõpus on kõik koos ühel arvel.

Kuigi pealtnäha tundub see lahendus lausa kuldaväärt võimalus igasugustele pättidele, siis Tuisk kinnitas, et need riskid on juba laenutust plaanides maandatud. „Me kehtestame rahalise limiidi, mille täitumiseni võid sõita. Risk, mida saame võtta, on 200 eurot,” ütles ta. Kui limiit saab täis kuu keskel, siis tuleb enne uue limiidi avamist vana arve ära maksta.

Moodsa tehnikaga elektriauto saab lihtsalt välja lülitada, nii et see võlgniku käe all enam meetritki ei sõida. „Autodes on telemaatikalahendus, mis võimaldab neid GPS-i kaudu jälgida. Kui auto on välja lülitatud, siis saame ta deaktiveerida, nii et seda ei saa kasutada,” kirjeldas Tuisk.

Päris igaüht rendiauto rooli ei lubata – lepingu sõlmimisel kontrollib süsteem maanteeameti registrist järele, kas laenutajal ikka on kehtiv juhiluba. Operaatori ehk G4S-i ülesanne on autode järele vaadata. Vähemalt korra päevas kontrollitakse kõiki sõidukeid elektrooniliselt. Kui hajameelne klient unustab sõidukit laadida ja jääb õnnetult keset teed seisma, siis tuleb samuti G4S sellele järele ja aitab probleemi lahendada. Näiteks veab kliendi koos autoga lähima laadijani või suurema häda korral aitab inimese teise sõiduvahendiga sihtpunkti.

Kesine huvi

Eestis praegu veel ainsana elektriauto renditeenust pakkuvas Minirendis on klientide huvi katsetamiseks üks elektriauto. „Võtsime prooviks ühe Nissan Leafi ja selle järele ikka küsitakse, aga huvilisi on väga vähe,” sõnas Minirendi omanik Aivo Olev. „Kui keegi tahab auto võtta tunniks-kaheks, siis me ise pakume, et ehk sobib ka elektriauto, aga kui sõidetakse juba linnast välja, siis tuntakse end ebakindlalt, sest aku tühjeneb tohutu kiirusega,” lisas ta.

Riikliku konkurendi tekkimist Minirent otseselt ei kartnud, kuid märkis, et Minirendi kümneeurosest tunnihinnast soodsamat ilma sellele peale maksmata pakkuda pole võimalik.

„Ütleme nii, et ühe laadimispaketi hind on viis eurot. Praegustes tingimustes saab linnas sõites ühe laadimisega hakkama poolteist kuni kaks tundi. Siis veel autopesu – kui autol sõidus käidud, tuleb ta puhtaks pesta. Selle hind on samuti umbes viis eurot. Kümme eurot ongi juba sellega läinud, nii et ega siin mingit eriti soodsat teenimise kohta ei ole,” arutles Olev.

Peale selle kaasneb deposiidita rendiga üks vältimatu mure – autode kahjustamine. See aga on põhiargument lühirendi kasuks. „Vahel on kliente, kes on autot kahjustanud, põhihäda on aga see, kui keeldutakse maksmast või klient kaob ära. Õnneks on selliseid kliente vaid üks protsent ja me neelame selle alla, sest ega midagi teha ei ole,” märkis Olev.

Ta lisas, et suuremate probleemide korral on ettevõte ka kohtusse pöördunud, kuid sealset praktikat teades pole see mõistlik lahendus ja nii eelistab Olev pigem selle ühe protsendi ebameeldivate klientide tehtud kahjud lihtsalt korstnasse kirjutada.
Pariisis töötab ligi 1800 sõidukiga elektriautolaenutusKuigi Eesti on maailma esimene riik, mida katab riiklik laadimisjaamade võrgustik, jäime elektriauto rendi poolest esikohast ilma. Kõige suuremas mastaabis pakub seda teenust praegu Pariis, kus 2011. aasta detsembris alanud Autolibi projekt on olnud väga edukas. 2012. aasta juuli seisuga oli teenusel üle 37 000 registreeritud kasutaja, kellest 13 000 rentis elektriautot nii sageli, et oli otsustanud aastase lepingu kasuks.

Sellise kasutajate hulga juures on probleemiks autode nappus – üle linna on metroopeatuste lähistel ja erinevates olulistes sõlmpunktides paiknevates laenutustes praegu ligi 1800 Bluecari elektriautot, juurde plaanitakse neid osta veel 1200.

Bluecari renti arvestatakse poole tunni kaupa: tund sõitu maksab sõltuvalt laenutuse tüübist 8–16 eurot. See on Eestis pakutavast pealtnäha kallim, kuid Prantsusmaa netomediaanpalk on Eesti omast ka umbes kolm korda suurem. Seega on Pariisis elektriauto rentimine kokkuvõttes soodsam kui Tallinnas või Tartus.

Riiklikult subsideeritud elektriauto laenutuse teenust pakub Daimleri kontserni allharu Car2Go, mis annab elektriautosid rendile Amsterdamis, Ulmis, Stuttgartis, Vancouveris ja Portlandis. Autodena kasutab Car2Go kasutab elektri-Smarte, mida firmal on kokku üle 1000.

Hinnad on riigiti erinevad. Amsterdamis maksab tund renti 13 eurot, Kanadas Vancouveris umbes 10 eurot. Peale tuleb maksta registreerimise eest – olenevalt linnast jääb hind 25–30 euro vahele.

Kui käsil on keskkonnasõbralik innovatsioon, lööb loomulikult sekka Skandinaavia. Juba 2009. aastal alustanud MoveAbouti-nimelise programmi raames töötab elektriautode laenutus Oslos, Göteborgis, Helsingborgis ja Kopenhaagenis. Taani haru on seadnud endale eesmärgiks, et Kopenhaageni kesklinnas peab olema üks vaba MoveAbouti elektriauto kättesaadav iga 300 meetri tagant.

Praegu töötab süsteem veel nii, et klient annab MoveAboutile teada, kust ta startida tahab ja kui kaugele on tal umbes vaja sõita. Süsteem otsib talle sobivaima asukohaga auto ja vaatab, et selle aku oleks piisavalt laetud, et soovitud maad sõita.

MoveAboutil on kolme riigi peale kokku sadakond elektriautot. Hinnad riigiti pisut erinevad, aga Taanis maksab tund elektriautoga sõitmist pisut üle 13 euro.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid