Näiteks mõlema linna tänavatel tihti sõitev Liis kirjeldas, et kui Tallinnas kulub autoroolis tähelepanu suuresti teeaukude vahel laveerimisele, siis Helsingis pole vaja teekattele tähelepanu pöörata. Kuigi Helsingis pole teede lagunemine mingi erakorraline asi, on aga linna reageerimine löökaukudele kiirem. „Kui mõni auk kuskil ongi, siis sellest hoiatavad kohe märgid ja väga kiiresti saavad kõik löökaugud parandatud,” sõnas Liis.

Samad probleemid
Lagunematuid teid ei ole iseenesest mõista olemas. Helsingi tänavahooldajad peavad tegelema samade probleemidega, millega Tallinna omad. „Kui on soojad talved, vihmased suved ja eriti sügised, tungib vesi tee struktuuri ja kiirendab tänavatele tekkivaid kahjustusi,” sõnas Helsingi linnavalitsuse hooldusosakonna insener Tero Koppinen. „Samuti lõhuvad tänavaid naastrehvid, mis teekatet üles kisuvad.” Helsingile on tuttav ka probleem üleujutustega, milles venitab külmuv vihmavesi tänavaauke suuremaks ja kevadel jääb sulavesi kanalisatsiooni voolamise asemel aukudesse, mis on teekattesse tekkinud.

Probleemidega hakkamasaamine sõltub suuresti rahast. Seda on Helsingil kasutada küll rohkem, kuid Soome pealinna suurust arvestades mitte palju enam kui Tallinnal. Kuid nagu Tallinn, nii sooviks ka Helsingi tänavate remondiks, eriti teekatte renoveerimiseks rohkem raha. Koppineni sõnul on Soome pealinnas praegugi veel alles kruusateid, rääkimata tänavatest, mille kate on vanem kui seitse aastat.

Ajale jalgu jäämas
„Tänavate rekonstrueerimisega oleme ajale jalgu jäämas, sest eelarve selleks on liiga väike. Teeaukude täitmine on ajutine meede, mis ei kesta väga kaua,” ütles ta. Kui aga tänavad on korralikult ehitatud, peaks teekatte elutsükkel ehitamisest rekonstrueerimiseni olema Koppineni hinnangul 30 kuni isegi sada aastat.

Tallinna Tehnikaülikooli teedetehnika õppetooli professori Andrus Aaviku sõnul ei ole Tallinnas suurt mõtet nii pikast teekatte elueast unistadagi. „Hetkel kasutatav katendite (teekatte – toim) arvutusmetoodika dimensioneerib katendid 15-aastasele tööeale,” sõnas ta. „Tööiga võib pikendada, kuid see eeldab teatud materjalide kasutamist ning ilmselt ka paksemaid kattekihte. Aga see kõik maksab kindlasti palju rohkem kui praegused katendid.”

Aavik rõhutas, et kahe linna teehoolduse vahel ei saa sarnaste ilmastikutingimuste alusel paralleele tõmmata. „Helsingi ja Tallinna geoloogilised tingimused on kindlasti erinevad ja mingil määral mõjutab see kindlasti katendite kandevõimet. Näiteks 2002/2003. a talvel puistati Tallinna tänavatele libedustõrjeks kloriide umbes kaks kilo ruutmeetri kohta, Helsingi tänavatele aga 2001/2002. a talvel 0,44 kilo,” tõi Aavik näite.

Kloriidide kasutamine suurendab aga sulamis- ja külmumistsüklite arvu. Et Tallinna teede all olev pinnas koosneb settekivimitest, Helsingis aga graniidist, mõjuvad sagedasemad ilmastikumuutused pinnasesse lihtsamalt imbuva kloriidi tõttu ka teedele laastavamalt.



Tallinna vs. Helsingi teed

- Tallinnas elab üle 400 000 inimese, Helsingis on elanikke rohkem kui 600 000.

- Tallinnas on linna hooldada AS Tallinna Teede andmetel 972 km tänavaid, Helsingis on linna käes umbes 1150 km teid. Neile lisandub ligikaudu 80 km riigi ja eravalduses olevaid tänavaid.

- Tallinnal on teede remondiks 4,02 miljonit eurot, Helsingil summa kolme ja nelja miljoni euro vahel, millele lisandub eraldi üle viie miljoni euro teekatete uuendamiseks.