Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Yana Toom ütles intervjuus
Vene väljaandele Russki Reportjor, et eesti keel ja eestlased on
väljasurevad nähtused. Toom teatas hiljem, et tema sõnu on moonutatud.
Ükskõik mis mõtet Toomi sõnad pidid kandma, Vene propagandamasin kasutas
neid nii, nagu tal tarvis oli.
Eesti Päevalehega vestelnud
allikate kinnitusel ei ole Yana Toomi küsitlenud Russki Reportjor kõige
äärmuslikum väljaanne. Siiski paistab väljaandel olevat seoseid
Impressumiga. See end meediaklubiks nimetav organisatsioon on
Komsomolskaja Pravda projekt, mis omakorda on tihedalt seotud Vene
välisluurega.
Ühel Impressumi septembrikuisel üritusel esines just
nimelt Russki Reportjori peatoimetaja ja seejärel saabus Eestisse
väljaande ajakirjanik. Yana Toom andis Russki Reportjorile intervjuu
mäletatavasti oktoobrikuus. Vene ajakirjanik suutis allikate teada jätta
intervjueeritavatele usaldusväärse mulje, aga kasutas materjali
valikuliselt.
Toomi intervjuud sisaldanud loo „Eesti haigus”
võttis kohe üle Baltija, mis on Notšnoi Dozoriga seotud aktivistide
portaal. Seda rahastatakse Venemaa projektide kaudu.
Aastate
jooksul on kaitsepolitsei aastaraamatus pälvinud tähelepanu telekanal
Russia Today (RT). „RT sihtrühmaks ei ole Eesti või Venemaa sisemaine
publik, vaid rahvusvaheline üldsus, kes kohalikke olusid hästi ei tunne
ja on seetõttu kergemini manipuleeritav,” on kirjutatud aastaraamatus.
„Telekanali teemade valik ja esitus kattub Venemaa tavapärase
Eesti-vastase retoorikaga.”
Üks tuntumaid propagandakanaleid on portaal Regnum. Eesti Päevalehele
teadaolevalt tundis Regnum Eesti rahvaloenduse tulemuste vastu huvi
juba kaks kuud enne tulemuste teatavaks saamist. Kajastus oli üldsuunalt
sama, mis paistis „Eesti haigusestki”: eestlasi jääb vähemaks, sündimus
on väike ja inimesed lahkuvad Eestist.
Akadeemilise Balti ja Vene
uuringute keskuse asutaja Karmo Tüür sõnas, et Venemaa on Eesti suunal
küll sihikindel – sellesuunalisi projekte rahastatakse –, aga need ei
ole kuigi edukad. „Kui küsite, kas tegu on hästi koordineeritud
meediapoliitikaga siiapoole, siis ütleksin pigem ei,” sõnas ta. „Iga
natukese aja tagant tahaks keegi saada raha projektiks ja projektijuht
võtab eesmärgiks Balti teema, sest neile saab üldise suunitluse tõttu
tihti raha.”