Vene propaganda töötab projektipõhiselt
Ajakirjanik rääkis Yana Toomiga õige pea pärast Russki Reportjori peatoimetaja Eestis käiku.
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Yana Toom ütles intervjuus Vene väljaandele Russki Reportjor, et eesti keel ja eestlased on väljasurevad nähtused. Toom teatas hiljem, et tema sõnu on moonutatud. Ükskõik mis mõtet Toomi sõnad pidid kandma, Vene propagandamasin kasutas neid nii, nagu tal tarvis oli.
Eesti Päevalehega vestelnud allikate kinnitusel ei ole Yana Toomi küsitlenud Russki Reportjor kõige äärmuslikum väljaanne. Siiski paistab väljaandel olevat seoseid Impressumiga. See end meediaklubiks nimetav organisatsioon on Komsomolskaja Pravda projekt, mis omakorda on tihedalt seotud Vene välisluurega.
Ühel Impressumi septembrikuisel üritusel esines just nimelt Russki Reportjori peatoimetaja ja seejärel saabus Eestisse väljaande ajakirjanik. Yana Toom andis Russki Reportjorile intervjuu mäletatavasti oktoobrikuus. Vene ajakirjanik suutis allikate teada jätta intervjueeritavatele usaldusväärse mulje, aga kasutas materjali valikuliselt.
Toomi intervjuud sisaldanud loo „Eesti haigus” võttis kohe üle Baltija, mis on Notšnoi Dozoriga seotud aktivistide portaal. Seda rahastatakse Venemaa projektide kaudu.
Aastate jooksul on kaitsepolitsei aastaraamatus pälvinud tähelepanu telekanal Russia Today (RT). „RT sihtrühmaks ei ole Eesti või Venemaa sisemaine publik, vaid rahvusvaheline üldsus, kes kohalikke olusid hästi ei tunne ja on seetõttu kergemini manipuleeritav,” on kirjutatud aastaraamatus. „Telekanali teemade valik ja esitus kattub Venemaa tavapärase Eesti-vastase retoorikaga.”
Üks tuntumaid propagandakanaleid on portaal Regnum. Eesti Päevalehele teadaolevalt tundis Regnum Eesti rahvaloenduse tulemuste vastu huvi juba kaks kuud enne tulemuste teatavaks saamist. Kajastus oli üldsuunalt sama, mis paistis „Eesti haigusestki”: eestlasi jääb vähemaks, sündimus on väike ja inimesed lahkuvad Eestist.
Akadeemilise Balti ja Vene uuringute keskuse asutaja Karmo Tüür sõnas, et Venemaa on Eesti suunal küll sihikindel – sellesuunalisi projekte rahastatakse –, aga need ei ole kuigi edukad. „Kui küsite, kas tegu on hästi koordineeritud meediapoliitikaga siiapoole, siis ütleksin pigem ei,” sõnas ta. „Iga natukese aja tagant tahaks keegi saada raha projektiks ja projektijuht võtab eesmärgiks Balti teema, sest neile saab üldise suunitluse tõttu tihti raha.”
