Mihhail Korb: Milleks Eestile venelased?
Värskelt Aadu Luukase missioonipreemia pälvinud Tartu Ülikooli Narva Kolledži rektor Katri Raik ütles auhinda vastu võttes, et eestlaste ja venelaste lõimimisest on saamas tema elutöö. Raiki sõnul ei tunne Narva venelased tänast Venemaad ning neil on sellest propagandapilt, mille nad on saanud peamiselt Vene televisioonist.
Vähe sellest – paljudel siin elavatel venelastel on sama kõver pilt ka Eestist. Ning sedagi tingitult keskkonnast, kus nad omi päevi veedavad ning info hangivad. Raiki intervjuust jäi kõlama mõte, et kuigi eestlased ja venelased on väga sarnased, on nende suhted üsna puntras ning seda just seetõttu, et lõimimisest rääkides on kõne all tavaliselt vaid keel, kuid unustatakse ära suhtumine Eestimaasse ja Eesti riiki, samuti see, et üksteist ei tunta siiski hästi ning et kõigil ei ole teisest rahvusest sõpru.
Kõike seda lugedes ja kuulates tabasin end mõttelt, et see ongi just see idee, mida kätkeb endas ka eelmisel sügisel Tallinna Vanalinnas avatud Vene muuseum. Me mõtlesime seda muuseumi luues just sellele, et on ju õiglane, kui anname Eestis elanud ja elavale vene kogukonnale võimaluse 300aastase ajaloo ning kultuuritraditsioonide uurimiseks ka teistsuguse tasandi kui ainult teadustöö mõne ülikooli juures. Iga killuke mõnest teisest rahvusest, kes võõrsil paikseks jäänud, tahab säilitada oma ajaloolise mälu ning austada oma juuri. Eestlased peaksid omaks võtma Euroopa multikultuursuse – alati ei saa ega sobi öelda, et kui teile siin ei meeldi, siis palun minge minema – sinna, kus on parem.
Eesti vene kogukond on eksisteerinud aastasadu – tänaseks on enamik neist integreerunud Eesti ühiskonda, saades osa kõigest sellest, mis täna moodustab meie ühiskond. Siiski on igale rahvusgrupile oluline säilitada oma identiteet ning ajalugu. Luues vene kogukonnale tingimused kultuuriväärtuste taastamiseks, hoidmiseks, kogumiseks ja säilitamiseks, on suur samm selle poole, et kõik eestimaalased keskenduksid mineviku asemel olevikule ning näeksid vaeva selle nimel, et ka teiste rahvuste esindajad tunneks ennast siin hästi.
Eesti ja vene kultuuri kõrgkiht on alati olnud omavahel tugevalt seotud. Näiteks on Venemaaga olnud seotud sellised Eesti päritolu isikud nagu meresõitjad Adam Johann von Krusenstern, Otto von Kotzebue ja Fabian Gottlieb von Bellingshausen, loodusteadlane Karl Ernst von Baer, arst Philipp Karell, maalikunstnik Johann Köler, Vene õigeusu kiriku Moskva ja kogu Venemaa patriarh metropoliit Aleksius II ja paljud teised. Loomulikult tutvustatakse ka Venemaa tuntud inimesi, kes minevikus/olevikus mingil moel Eestiga seotud – alustades siinmail suvitanud Pjotr Tšaikovskist ja Igor Severjaninist, lõpetades korvpallurite Viktor Viktorovi, Aleksandr Karavajevi ja Sergei Babenkoga. Sellised teadmised ei saa mitte mingil juhul olla kellelegi kahjulikud või kasutud.
Vastloodud Vene Muuseumi kontseptsioonis pole rõhk mitte väljapanekute mastaapsusel vaid eelkõige innovatiivsusel, informatiivsusel ning kvaliteedil. Süstematiseeritud kogud võimaldavad vahetada väljapanekuid suhteliselt lühikese ajaga, mis loob külastajatele pidevalt muutuva kultuurivälja. Idee on näidata kultuuride sidusust ning seepärast ei piirdu muuseum üksnes arhailiste ning ajalooliselt Eesti vene juurtega kultuuriruumist pärinevate eksponaatidega, vaid kavatseb tutvustada ka Venemaal loodud Eesti kunsti ning Venemaa muuseumides asuvaid kultuuriaardeid.
Sihtasutus Tallinna Vene Muuseum uurib ja levitab teadmisi vene kultuurist Eestis, loob tingimused Eesti vene kultuuriväärtuste taastamiseks, hoidmiseks, kogumiseks ja eksponeerimiseks. Seoses sellega tuleb arvestada, et Eesti vene kultuur on paljude (nii eestlaste kui ka venelaste) põlvkondade loodud ning täiesti unikaalne ajalooline kultuuritasand. Eesti vene kultuur on vene ja eesti kultuuri vastastikuse toime ja nende kultuuride põimumise tulemusel sündinud algupärane produkt, siia kuuluvad sajad tuntud ajaloolised isiksused: kirjanikud, kirjandusteadlased, teadlased, kunstnikud ja teised kultuuritegelased, kelle elu ja looming on vahetult seotud nii Eesti kui ka Venemaaga.
Tänini on küll Eesti vene kultuuriga tegeletud, kuid mitte piisavalt. Pigem on tehtud teadustööd ja sellega seotud vajalike uurimustega, kuid siiski üsna eraldivõetuna, üksikutes kultuurisuundades ja eraldiseisvates asutustes. Tallinna Vene Muuseum on võtnud ülesandeks luua Eesti vene kultuurist ühtne teadmistekompleks.
Baltimaades ei ole senini Vene Muuseumi olnud, ometi oleme ju aastasadu elanud Venemaa kõrval ning kohalikust elanikkonnast moodustab vene kogukond üsnagi arvestatava osa. Mujal maailmas on vägagi tavaline, et ühe riigi moodustavatel erinevatel rahvusrühmitustel on oma muuseumid-kultuurikeskused olemas. Ning sellest, et Vene Muuseumi oli Tallinna väga vaja, kõnelevad kenasti numbridki – esimese kolme kuu jooksul on Muuseumis käinud üle seitseme tuhande inimese.
Tule Sinagi!
