Brüsseli eesti lihaekspert kiidab Eesti sea- ja linnuliha
Eestlane Ave Schank (34) teab kõike liha tootmisest ja hindadest Euroopa Liidus. Ta on üks neid Brüsseli ametnikke, kes otsustab üsna karmis ülemaailmses konkurentsis tegutsevate Euroopa lihatööstusettevõtete toetamise ja kaitsmise üle.
„Kui Eesti põllumajanduse jaoks on piim kõige olulisem teema, siis Euroopa Liidus on väga tundlik teema ka lihatootmine – eriti sealihatootmine, sest suurtel liikmesriikidel nagu Saksamaa, Prantsusmaa ja Hispaania on selles valdkonnas suured huvid,” räägib kaheksandat aastat Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadis (rohkem tuntud lühendi AGRI järgi) turueksperdina töötav eestlane Ave Schank.
Schanki ülesanne on jälgida Euroopa Liidu (EL) ja maailma lihaturu olukorda ning vajaduse korral soovitada Euroopa Komisjonil vahele segada ehk kasutada sekkumismeetmeid (eurokeeles tuntud ka kui interventsioonimeetmed). Näiteks kui peaks jälle puhkema linnugripp ja Euroopa tarbijad ei julge enam linnuliha osta, siis tekitab see vajaduse tootjatele tulukaotus kuidagi kinni maksta.
Loomulikule turule vahelesegamise võimalusi on EL-is mitmeid: eksporditoetused, erakorralised meetmed, eraladustamine (sisuliselt riiklik kokkuost), aga viimastel aastatel on nende tähtsus märgatavalt vähenenud.
Eksport kasvab toetuseta
Eraladustamine tähendab seda, et Euroopa Komisjon laseb lihatootjate toodangut kokku osta, kui hinnad langevad tootjate jaoks liiga madalale. Kokkuostetud liha laseb EL tööstustel külmutatuna ladudes hoida ja müüb hiljem hindade tõustes maha. Sealiha ladustamisele seab Schanki sõnul piirangu asjaolu, et selle kvaliteet käib kiiresti alla, kui hoida seda külmutatuna üle poole aasta. Loomalihaga muret pole – seda võib külmutatuna säilitada mitu aastat.
