Tõenäoliselt oleks hästi mõjuv kandidaat kapo peadirektor Raivo Aeg, kellest politseinikud tema politseiameti peadirektorina töötamise ajal lugu pidasid. „Rahulik, kahe jalaga maa peal, enda juurde kindlaks jääv, arvamusi ja otsuseid selgelt argumenteeriv, jääb endaks ka ministriga vaieldes,” loetleti Aegi plusse. Kuid miks peaks Aeg tahtma PPA-sse, mida nimetatakse pehmelt öeldes mustaks auguks, tagasi minna?

Jääb halvustav pilk

Eile leidsid „Terevisioonis” esinenud Eesti personalitöö arendamise ühingu juhatuse esimees Milvi Tepp ja juhtimiskoolitaja Raimo Ülavere, et ükskõik kellest saab uus peadirektor, jääb ikka halvustav pilk. Uuel juhil tuleb kohe tõestada, et ta pole siseminister Ken-Marti Vaheri n-ö onupoeg.

Meeleolu on kehv. Paljuräägitud palgatõus, mis mõnel inimesel oli ainult seitse eurot, rahuldust ei pakkunud. „Tulevik on tume ka uue juhi osas. See konkurss oli farss. Aus see igal juhul polnud. Komöödia! Miks Vaher pole nii palju mees ega öelnud, keda tema siis sellel kohal näha tahab? Siseminister on küünik. Okserefleks! Kas Miilits, Hunt ja Koort peavad nüüd lahkumisavalduse lauale panema? Kahju on sellest n-ö uuest inimesest, sest kes ta ka poleks, ei ole ta enam (kergesti) tõsiseltvõetav.” Need on ainult mõningad arvamused PPA seest.

Siselistis väljendati oma seisukohta siseministrile ka J.M.K.E. lauluga Demagoogia: „[…] Aa-aa-aa demagoogia, kõrgemale kohale sind upitab karjäär. Aa-aa-aa demagoogia, rahvast sind eraldab barjäär. Ordenid säraval revääril, kõrge koht on sul parteis. Kes see su nime ikka määrib, võimu sul rohkem on ju meist. Kui seltsimeeste peadest kaob fantaasia, asemele astub bürokraatia. Kui seltsimeeste juttudest kaob loogika, asemele astub demagoogia. Aa-aa-aa demagoogia, sinust lahti ei saa. Kuu kallab valgust su majale, kassikisa su kõrvades kajab. Meie rahvale ja ajale demagoogia hukatust rajab.”

Sõna demagoogia on õigel kohal, kui mõelda ka PPA peadirektorit valinud komisjoni esimehele, siseministeeriumi kantslerile Leif Kalevile. 11. oktoobril 2011 ütles toona Tallinna ülikooli riigiteaduste instituudi direktori toolil istunud Kalev intervjuus Eesti Päevalehele, et Eesti poliitikategemine on klassikaliselt olnud suunatud pigem efektiivsusele, ärategemisele ja läbilöögile. „Avaliku kaalumise ja arutelu oskused on meil veel vähe arenenud ja pole nii omaks saanud. Need on küpse demokraatia oskused ja siin on veel kasvuruumi,” ütles Kalev.

Aasta ja neli kuud hiljem on Kalev vaevalt kaks kuud siseministeeriumi kantsleri ametis olles muutunud ning vastab AK otse-eetris PPA juhtide konkursi läbikukkumist kommenteerides küsimusele, kas meil on tippjuhtide põud või ei sobi poliitiline taust, lihtsalt hämaga, küsimusele vastamata. „Ma kommenteeriksin nii, et PPA peadirektori konkursile laekus kuus avaldust [...]”.

Väidetavalt ei saa asjaomased isikud siseministeeriumis siiani aru, et midagi on konkursiga valesti läinud. Kuigi – nagu Vaheri kaitseks öeldakse – ehk tahtiski ta parimat kandidaati. Ainult viga on selles, et teoreetikuna puuduvad tal oskused juhtida inimesi. Teisi, neid oskusi omavaid, ta aga kuulda ei võta. „Kuidas ta suudab ikka mitte millestki mingi jama kokku keerata,” ohkavad ka Vaheri parteikaaslased IRL-i n-ö respublikaanide tiivast.Ansip laidab konkurssiPeaminister Andrus Ansip ütles eile riigikogus, et praegune PPA juhi otsimine ei paista kõrvaltvaatajale välja ilus ja puhas. „Ma ei oleks sellist konkurssi üleüldse korraldanud, ammugi ma ei oleks korraldanud konkurssi, mille tagajärjel heidetakse varju kolmele väga tublile ja väga võimekale inimesele,” ütles Ansip. „Näen vähemalt ühes isikus neist väga suurt potentsiaali töötada ka PPA peadirektorina.”

Ansip ei öelnud küll, kes on tema soosik, kuid kommenteeris, et on seda inimest näinud kriisisituatsioonis tegutsemas. Eesti Päevalehe andmetel on tegemist Tarmo Miilitsaga, kellega peaminister puutus lähemalt kokku 2007. aasta aprillis pronksiöö ajal.