Juhtkiri: Seaduseloojad tegid praaki
(19)
Kodualuse maa maksuvabastuse tulemus oli see, et viiendik omavalitsusi tõstis maksumäära, sealhulgas 25 maksimummäärani ehk 2,5%-ni. Seadusega lubatud maksimummäära võtavad oma valla või linna maaomanikelt nüüd juba rohkem kui pooled omavalitsused.
Inimestele, kelle kinnistu on suurem kui 1500 m², võib maksuvabastus seega tähendada hoopis maamaksukohustuse kasvu. Paljude inimeste jaoks on ebaõiglane seadusemuudatuse teine ettekavatsemata kõrvalmõju – nende tuhandete kortermajade, kus peale elamispindade on äripindu, elanikel jääb maksuvabastus osaliselt saamata isegi 1500 ruutmeetrilt.
Seaduse autorite – IRL-i ja Reformierakonna fraktsiooni – seadusloome taset näitab seegi, et maamaksu infosüsteemi täies mahus valmimine on kavandatud 2015. aastaks. Kuna täit funktsionaalsust infosüsteemil veel ei ole, on omavalitsustel tulnud maamaksuvabastuse rakendamiseks teha kõvasti käsitsitööd. Pealegi ei võta kaotatud tulude kompenseerimisskeem arvesse paikade eripärasid, mis tähendab, et mõned omavalitsused on jäänud ikkagi kaotajaks.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester teeb probleemide peale näo, nagu kõik sujuks: „Lähiajal olen kokku kutsumas töögruppi, kus kõiki antud teemaga ülestõusnud probleeme arutada ning püüda leida võimalikult suurt poliitilist ühisosa.” Sesterist oleks aus tunnistada, et koalitsioon tegi eelnõu väljatöötamisel halba tööd ega näinud ette – ega näinudki selleks vaeva – seaduseelnõu kõiki mõjusid. 2011. aastal koostatud seletuskirjas kirjeldati seaduse mõjusid häbematult pealiskaudselt: „Käesolev seadus vähendab koduomanike maksukoormust ja väärtustab kodu omamist.” Seaduse eesmärki kirjeldavas punktis sai lugeda ilukõnet maamaksu ebamoraalsusest ja kodu väärtusest, mitte aga sisulist analüüsi Eesti eluasemeturu ja maaomandi kohta. Tulemused on nüüd kõigile näha.
Möödunud aastal koostas riigikantselei toreda dokumendi „Mõjude hindamise metoodika”, mis on mõeldud riigiametnikele, kes tegelevad õigusaktide ettevalmistamisega. Sester ja paljud teised riigikogu liikmed peaksid selle dokumendi põhjalikult läbi töötama ja järgmiste eelnõude koostamisel ka rakendama. Riigikogus koostatud seaduseelnõud torkavad liiga tihti silma pealiskaudsusega.