Esialgse kava järgi pidi otseselt ühtekokku 90 000 maaomanikku ning 15 000 jahimeest puudutav seadus jõustuma juba 1. märtsist, kuid praegu on põhjust arvata, et segadus selle ümber enne aprilli ei lõppe. Selleks, et riigikogu keskkonnakomisjonis kärssavat seaduseelnõu toppamisest päästa, on keskkonnaministeerium peamiste vaidlusi tekitanud seadusepügalate osas kompromissettepanekud lauale pannud.

Tugev lobitöö

1. kompromissettepanek puudutab uue seadusega maaomanikele tekkivat õigust enda maadel toimetavat jahiseltsi välja vahetada. Eelnõu algversioonis oli võimalus jahimaa kasutaja välja vahetada, kui 2/3 piirkonna maaomanikest seda soovib. Nüüd on arutusel võimalus, et selline õigus tekiks, kui seda soovib 51% jahipiirkonna pindala omanikest ja 51% kinnisasjade omanikest. „See peaks maha võtma hirmud suuromanike liialt suure mõju osas,” selgitas Pentus-Rosimannus.

2. muudatusettepanek puudutab jahimaade kasutuslubade tähtajalisust. Kui algselt plaaniti vastav luba anda tähtajatult, siis nüüd on välja pakutud, et luba võiks olla 10-aastase tähtajaga.