Premia Foodsi uus juht: poeketid suruvad omamärgitooteid peale
Kahe kuu pärast Premia Foods AS-i juhatuse esimehe kohale astuv Kõvask räägib, kuidas on muutunud inimeste toitumisharjumused ja toidutööstus koos sellega.
Kui palju on toidutööstusel ruumi areneda? Kui kaugel või lähedal me tipule oleme? Tarbijaid ju juurde ei tule.
See on tõsi, et turg on väike. Seda imetlusväärsem on, et nii väikese hulga inimeste nimel nii palju pingutatakse. Ja kauaks seda jätkub? Loodan, et väga kauaks! Jaekettide surve sortimendi kokkutõmbamiseks, et oma private label’it arendada, on väga suur ja mida rohkem omamärgitooteid on poes, seda vähemaks jääb innovatsiooni. See on muret tekitav. Aga teistpidi lähevad omamärgi alla lihtsamad toidud, mis paneb tootjat just mõtlema toodetele, mis on ehk veidi kallimad, aga kõrgema kvaliteediga. Ka meie teeme private label’it, nii jäätise- kui ka kalasektoris. Jäätisekäibest moodustab see u 15%.
Inimesed elavad rohkem üksi ja tahavad väikepakendeid. Naiste töökoormus suureneb – nõutakse rohkem poolfabrikaate või valmistooteid.
Trendidega on nii, et mõned neist on Eestis vähem, mõned rohkem kanda kinnitanud. Markantne näide on sojatooted. Millalgi viis aastat tagasi räägiti neist palju. Ka Eestis propageeriti seda, aga keegi ei ostnud tooteid – kõik trendid ei pruugi siin läbi lüüa. Elustiili puhul on tänuväärne, et räägitakse tervislikkusest. Kui teha vähem füüsilist tööd, tulebki toitumist muuta.
Kui palju te ise poes käies koostisosi jälgite?
Eks ma loomulikult jälgin teisi tootjaid ja mida nad siis ikkagi toidu sisse panevad. Eesti on üles näidanud suurt agarust EL-i normide ülevõtmisel – tootmine on puhas ja hügieeniline. Aga samas on jäänud toidumärgistused teiste normide täitmise varju. Tootjad hakkasid kohustuslikus korras märkima koostisosi, nii nagu seadus käskis, aga tarbijaid unustati sellest justkui teavitada. Tekkis palju väärarusaamu E-ainetest jne. Kohati on märgistamine tarbija jaoks juba liiga keerukas ja ma ei ole veendunud, et see enam midagi juurde annab. Ja ega toidu sisse ei tohigi panna midagi, mis oleks kahjulik, sest tööstuste kontroll on suur. Lihatööstustes käivad vahel mitu korda päevas veterinaarid, pluss meie enda kontroll, piimatööstuses samamoodi.
Kuidas on Eestis lood hinna ja kvaliteedi suhtega? Osa tootjaid ju rõhubki ainult madalale hinnale ja siis jätab kvaliteet soovida.
Igale tootele on olemas ostja. Vähemate võimalustega inimestel peab samuti olema valik. Siin pole õige öelda, et madalama kvaliteediga, vaid teistsuguse koostisega. Näiteks jäätise puhul saab määravaks rasvaprotsent. On suur vahe, kas see on viis või 15, ja sealt tuleb ka hinnavahe. Kui inimene ei saa endale kallimat lubada, peab talle olema saadaval ka odavam toode.
Pärast majanduskriisi on ostuharjumused palju muutunud. Teisedki tootjad räägivad, et palju vaadatakse kampaaniahindu – tahetakse kõrget kvaliteeti võimalikult madala hinnaga. Siingi on eestlaslik maksimalism esindatud ja see on arusaadav. Sissetulekud ei kasva nii kiiresti ja toit on oluline osa väljaminekutest.
Kas sellepärast vigurdavadki tootjad pakenditega? 380-grammise jogurtitopsi ja 175-grammise võipakiga saab hoida sama hinda, mida küsiti enne 400 g jogurti ja 200 g või eest.
Hinna kujundamine on igapäevane matemaatika. Kolme-nelja aastaga on näiteks jäätises kasutatavate valgusegude hinnad tõusnud pea 50%. Maailmaturuhindadele lisanduvad ka teatud anomaaliad – näiteks makstakse Eestist eksporditava koore eest Venemaal kõrgemat hinda, mis tähendab seda, et ka meie peame maksma kõrgemat hinda, kui see keskmiselt Euroopas on. Ja eks tootja peab siis järsu hinnatõusu vältimiseks niiviisi laveerima.
Osa parimaid toiduaineid on valitud
Sel nädalal valis toiduainetööstuse liit ja sinna juurde moodustatud žürii eri kategooriate Eesti parimaid toiduaineid. Ülejäänud kategooriate võitjad, nagu parim toit tervisele ning parim alkohoolne ja mittealkohoolne jook, valitakse 3. aprillil, kui hõbemärkide saajate vahel selgitatakse välja ka Eesti parima toiduaine kuldmärgi tiitli saav toode. Võitjad tehakse teatavaks 25. aprillil toimuval Eesti toiduainetööstuse liidu aastakonverentsil.
Hõbemärkide võitjad:
Eesti parim piimatoode 2013 Valio Forte Speciale
Eesti parim pagaritoode 2013 Leiburi Mitmevilja Röst
Eesti parim kondiitritoode 2013 – Kalevi Désirée cappuccino pralineekompvek karamellistatud mandliga
Eesti parim magustoit 2013
Premia Eriti Rammus koorejäätis ploomiga
Eesti parim köögiviljatoode 2013 – Põltsamaa Felixi magusad kõrvitsakuubikud
Eesti parim lihatoode 2013
Talleggi jogurti-fileešašlõkk ja Rakvere lihakombinaadi lambasooles lastegrillvorst ploomidega
Eesti parim kalatoode 2013
M. V. Wooli marineeritud angersäga
Eesti parim kaste 2013
Põltsamaa Felixi mädarõikakaste
Eesti parim valmistoit 2013 Põltsamaa Felixi praekapsas porgandiga
