Nüüdseks on kõik suured ülikoolid peale Tallinna ülikooli oma vastuvõtuarvud avalikustanud. Hirmul, et kõrgharidusreformi tuules tasuliste kohtade kadumisega ligipääs kõrgharidusele raskeneb, pole alust — ülikoolides on kohti vähenenud vaid paari protsendi jagu ning paljudel populaarsetel erialadel on vastuvõetavate tudengite arv suuremgi kui mullu. Näiteks võetakse teiste hulgas rohkem inimesi vastu majanduse ja psühholoogia erialale. Tallinna ülikool kinnitab selleaastased õppekohad aprillis, ent ülikooli vastuvõtuspetsialisti Helen Joosti sõnul on kohti enam-vähem niisama palju kui eelmisel aastal.

Karmimad tingimused

Selgunud on ka kõrgkoolide vastuvõtutingimused, mille karmistumisest on viimase aasta jooksul palju räägitud. Ehkki ülikoolid on mõnevõrra lävendit tõstnud, ei tähenda see, et sissesaamine raskemaks muutub — kui õppekohad lävendi ületajatest täis ei tule, pääsevad pingerea alusel vabadele kohtadele ka need, kes lävendit ei ületa.

Ülikoolid on tõstnud sissesaamise alampiiri: kui varem oli Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) kandideerimiseks minimaalne riigieksami tulemus 33 punkti, siis nüüd on see 50. Alampiire on aasta-aastalt tõstetud ka Tallinna ja Tartu ülikoolis. Vastuvõtutingimusi pole karmistanud maaülikool. „Oluline on ikkagi õpiväljundite saavutamine, kui õpilane on nõrk ja neid kolme aasta jooksul ei saavuta, siis kukub ta lihtsalt välja,” tõdes maaülikooli õppeosakonna juhataja Annika Lorenz.

Selle kõige taustal võiks küsida, kas tänavu on siis kõrgkooli pääseda raskem? Alampiire arvestades mõneti küll, ent kui see juba ületatud, ei tohiks soovitud erialale pääsemine keeruline olla, sest gümnaasiumi lõpetab tänavu rekordiliselt väike arv noori. Siit kerkib aga järgmine küsimus: kohti on niisama palju kui varem, alampiirid kõrgemad, koolilõpetajaid aga tuhandete võrra vähem kui mullu. Kas kohad tühjaks ei jää?

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega