Berezovski eeldas võitu ka siis, kui otsustas kaevata kohtusse Roman Abramovitši, nõudes temalt viis miljardit dollarit. Berezovski uskus, et kohus aktsepteerib tema kui asjaosalise nägemust Venemaa värvikast kommunismijärgsest ajaloost – et tema ja Abramovitš olid Boriss Jeltsini ajal 1990-ndatel koos äri ajanud ning Chelsea jalgpalliklubi omanik oli tal hiljem Sibnefti, nende üheskoos asutatud naftafirmat müües naha üle kõrvade tõmmanud.

Langes masendusse

Mullu augustis jõudis kohtunik Elizabeth Gloster aga teistsugusele järeldusele. Ta nimetas Berezovskit „ebaausaks” ja „petturlikuks”. „Tõendite analüüsis leidsin ma, et härra Berezovski on ebaveenev, loomupäraselt ebausaldusväärne tunnistaja, kes peab tõde justkui mööduvaks nähtuseks, paindlikuks kontseptsiooniks, mida on võimalik väänata nii, et see rahuldaks parajasti tema eesmärke,” teatas kohtunik.

Mõni minut hiljem vaarus Berezovski kohtumajast välja, öeldes, et ta on „absoluutselt vapustatud” ja kihutas oma mustas Mercedeses minema.

Järgnenud kuudel langes Berezovski sõprade sõnul sügavasse depressiooni. Kunagine kustumatu energiaga mees kohtus harva Kremli-vastaste aktivistide ja Vene pagulastega. Väheste temaga kohtunute sõnul näis ta olevat segaduses, isegi arulageduses ja tavatult oma varasemaid vigu kahetsev. „Too kohtuasi oli talle võimas hoop nii isiklikult, poliitiliselt kui finantsiliselt,” rääkis Observerile Berezovski lähedane sõber Alex Goldfarb.