Pärnu küünalde kokkulükkaja: mõtlesime liialt palju tuleohutusele

Rein Männik palub siiralt vabandust ja nendib, et koristajad kartsid küünlaid valveta põlema jätta.

„Me pole mingid südametud barbarid, kuigi nii kiputakse täna arvama,” räägib Rein Männik, mees, kes korraldas nädala eest Pärnus küüditamispäeva mälestusküünalde koristamise. Ta pole seni ühtegi intervjuud andnud, kuid soostub siiski Eesti Päevalehega suhtlema, sest hingel on paljutki, mis vajaks avalikult välja ütlemist.

„Ma vabandan siiralt ja südamest kõigi nende inimeste ees, keda meie tegevus hingepõhjani riivas. Vabandan ka meie linnapea ees, kes on teenimatult kriitika alla sattunud,” ütleb Männik ühes Pärnu kesklinna kohvikus, kus kokku saame. Ta jutt on otsekohene ja siiras. Nagu ka vabandussõnad, mida ta on viimase nädala jooksul teistest sõnadest rohkem lausunud.

Männik on ametilt osaühingu Pärnu Haldusteenused välikomandör ja tehnika haldur, sisuliselt seega töödejuhataja.

„Kokku oli meid Martensi väljakul 5000 küünalt koristamas kuus inimest. Mõned meist on ka küüditamise tõttu kannatanud. Seepärast olid nad vabatahtlikult abiks ka ürituse alguses, küünalde süütamisel, kuigi selleks neil mingit kohustust polnud,” meenutab töödejuhataja mälestusõhtu algust.