TÄISMAHUS: Lasteaiakohtade vajadus pealinnas kasvab, rajada tuleb üle 4000 koha
Tallinna lasteaedade arendamise programmist aastateks 2013–2021 selgub, et lasteaiakohtade poolest seisavad linnal ees keerulised ajad. Tallinnal on kolm aastat aega, et rajada praegustele lisaks üle 4000 lasteaiakoha, mis tähendab, et linn peab lasteaiakohtade arvu kasvatama mõne aastaga terve viiendiku võrra.
Olenemata stsenaariumitest, kuidas pealinna elanikkond muutub, on lasteaialaste kohta prognoos üldiselt sama: nelja aasta jooksul laste arv kasvab, seejärel aga langeb sama kiiresti uuesti tänasele tasemele. Probleemiks saavad linnale mõlemad muutused – nii laste arvu suurenemine kui ka hilisem vähenemine.
Kõrgpunkt aastal 2016
Esiteks kohtade puudus. Linn ei ole praegugi suutnud kõigile lastele lasteaiakohti tagada ning eelmisel aastal oli neid puudu hinnanguliselt 1500. Viimase kuue aastaga suutis linn rajada kõigest 4000 uut kohta. Lasteaialaste arv jõuab kõrgpunkti 2016. aasta paiku ning siis on juurde vaja ligikaudu 2500 lasteaiakohta. Lisades sellele praegu puuduolevad kohad, jääb kokku Tallinna lasteaedades vajaka kohti umbes 4000 lapsele.
Kui ka lasteaiakohtade puuduse mure õigeks ajaks lahendada suudetakse, kerkib kohe teine probleem – sama kiiresti kui kasvab laste arv selle kümnendi esimeses pooles, hakkab see kümnendi teises pooles vähenema.
Linn püüab oma plaanides lahendada mõlemad probleemid ühekorraga. Programmi tegevuskavasse on planeeritud küll ka uute lasteasutuste ehitamine ning hoonete renoveerimised koos juurdeehitustega, kuid nende kõrval üritatakse leida ajutisi lahendusi, mis laste arvu vähenemisel n-ö seisma ei jää. Selleks võetakse olemasolevates lasteaedades kasutusele kõik vabad ruumid ja asutatakse lasteaedadesse ajutisi moodulrühmi.
Pakutakse osaajahoidu
„Kohtade loomine tuleb muuta võimalikult paindlikuks, kasutada maksimaalselt võimalust luua olemasolevates lasteaedades kohti juurde, luua avaliku ja erasektori koostöös üüriruumides tegutsevaid lasteaiarühmi (näiteks mitmekorruseliste hoonete esimestel korrustel),” kirjutatakse programmis. Üks võimalus erasektori survestamiseks on idee kehtestada arendajatele nõue investeerida arenduspiirkonnas lasteaedade taristusse või eraldada vahendeid lasteaiakohtade ehitamiseks. Peale selle plaanib linn muuta lasteaedade töökorraldust paindlikumaks ning luua juurde osaajakohti ja pakkuda osaajahoidu.
Kuni aastani 2021 saavad kõik linnaosad vähemalt ühe uue lasteasutuse, kokku rajatakse neid 14. Tervikuna renoveeritakse 23 lasteaeda. Vabu ruume võetakse kasutusele 31 asutuses, kus see võimalik on. Nelja aastaga luuakse nii juurde 36 rühma. Moodulrühmad tulevad 14 lasteaia juurde, kuus sel aastal, kaheksa järgmisel aastal. Kui palju kohti igal aastal lisanduma peaks, saab vaadata loo juures olevalt graafikult. „Planeeritut viiakse ellu vastavalt linnaeelarve võimalustele, programmi tegevuste maksumus kokku on 80,9 miljonit eurot,” seisab programmis. Sõnastus „vastavalt võimalustele” jätab võimaluse ka plaanitust taganeda.
Tallinna lasteaedade hoolekogude liidu juhatuse liige Risto Tõnupärt leidis, et kõige parem lahendus ajutise kohapuuduse leevendamiseks on moodulite rentimine, mida saab aastate pärast, kui laste arv langeb, uuesti maha võtta. „Samas ei ole selge, kuidas nende kasutuselevõtt õnnestub, sest pilootprojekte meil selles vallas palju ei ole. Nüüd tuleb igal juhul kolm aastat kõvasti investeerida, aga väga raske on prognoosida, kuidas sellega toime tullakse ja milliseid lahendusi tegelikult kasutatakse,” tõdes ta. „Erasektori kaasamisest on ka juttu olnud, aga seni pole ma veel näinud toimivat mudelit, kuidas seda teha.” Vabade ruumide kasutuselevõtt on Tõnupärdi hinnangul iseenesest mõistlik, kui need ruumid ikka on vabad. „Ühes lasteaias üritati spordisaali õpperuumideks teha, sest nii oleks saanud kohe odavalt kohti juurde. Siis aga oleks vähenenud sportimisvõimalused, millega vanemad nõus ei olnud,” tõi ta näite.
Vastaku Tallinn
Haridus- ja teadusministeerium ei soovinud hinnata, kui reaalne on Tallinna plaan rajada mõne aastaga üle 4000 lasteaiakoha. „Millistele prognoosidele Tallinna programm tugineb, sellele on kõige õigem vastama Tallinna linn,” sõnas ministeeriumi avalike suhete osakonna konsultant Asso Ladva.
Riigi võimalused kohalikke omavalitsusi lasteaedade rajamisel toetada on piiratud. „Küll planeerib riik käivitada lasteaedasid ja lastehoiu teenust arendavaid projekte Euroopa Liidu tõukefondide abiga alates järgmisest aastast, mil algab järgmine Euroopa Liidu toetusperiood,” sõnas Ladva.
Tallinna haridusamet ega ka abilinnapea Mihhail Kõlvart ei jõudnud eile Eesti Päevalehe küsimustele vastata.
Kui kohalikud omavalitsused maadlevad lasteaiakohtade loomisega, käivad eri ministeeriumite vahel tõsised arutelud, kuidas järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodi rahadest lasteaia ja -hoiukohtasid juurde luua.
2014.–2020. aasta rahade jaotamise prioriteetides on lasteaiad ja lastehoiuküsimused praegu sõnastatud veel üpris üldsõnaliselt. Kui kirja on pandud suureks eesmärgiks „Haridus on kvaliteetne, kättesaadav ning õppija ja ühiskonna vajadusi arvestav”, siis selle alla võiks mahtuda hulk uusi lasteaiakohti. Teine oluline eesmärk nimega „Kõrge tööhõive ja kvaliteetne tööelu” annab aga rohelise tee lastehoiukohtade arendamiseks.
Lastehoiuteenus annaks võimaluse vanematele uuesti tööle minna, mis seab selle meetme sotsiaalministeeriumi haldusalasse. Lasteaiateenus aga võimaldaks paremat haridust omandada – seega haridusministeeriumi pädevus.
Lasteaiakohtade puhul aga liiga palju eurofondidele loota ei saa, sest 2014–2020 perioodiks on näiteks siseministeerium teinud ettepaneku kokku 2000 uue lasteaia- või hoiukoha loomiseks Eesti viies suuremas linnas ja nende lähiümbruses. Konkreetseid summasid pole veel võimalik välja tuua, sest esiteks pole Euroopa Liidu finantsraamistik veel Euroopa parlamendi heakskiitu saanud ja ka valitsus pole veel kinnitanud, kuidas raha eri prioriteetide vahel jagunema hakkab. Valitsus asub ettepanekuid ja rahade esialgset jaotust arutama aprillikuu jooksul valitsuskabineti istungitel.
Lauri Tankler
Linnavolikogu IRL-i fraktsiooni esimees Toivo Jürgenson leidis, et praegune linnavalitsus ei suuda seda programmi täita. „Programm nõuab kokku 108 miljonit eurot, mis tähendab, et igal aastal tuleb keskmiselt investeerida nii uusehitusse kui ka jooksvasse remonti 12 miljonit eurot. Käesoleva aasta eelarves on sellisteks kulutusteks planeeritud 4,6 miljonit eurot,” tõdes ta.
Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimehe Õnne Pillaku arvates tuleks probleemi vaadata laiemalt kui lasteaiakohad. „Minu ettepanek on võtta eesmärgiks igale lapsele parima lastehoiuteenuse, mitte lasteaiakoha tagamine. Selleks tuleb arendada lastehoiuteenuse pakkumist. Linn peaks kaaluma lastehoiuteenuse sisseostmist, millega saaks puuduolevaid lasteaiakohti kompenseerida,” pakkus Pillak. „Selleks, et linnavalitsuse koostatud programm ellu viia, on vaja linna juhtimises põhimõttelist muudatust. Arusaama, et lapsed on meie tulevik ning nendesse tuleb investeerida kogu aeg, mitte siis, kui raha kõige muu arvelt üle jääb.”
