Maret Lepplaan: Eestis on umbes 200 000 vaegkuuljat
Kuuenda kursuse arstitudeng Maret Lepplaan läheb sügisest Manchesteri ülikooli audioloogiat õppima.
Eestis on ligikaudu kakssada tuhat vaegkuuljat. Kuuenda kursuse arstitudeng Maret Lepplaan on Eestis kahekümne aasta jooksul esimene arst, kes kuulmisteadusele spetsialiseerub.
••Said suure stipendiumi, et Inglismaal audioloogiks õppida. Mis vahe on audioloogil ja kõrvaarstil?
Audioloog spetsialiseerub kuulmishäirete ravimisele. See on teadus kuulmisest, helidest ja vestibuloogiast ehk tasakaalust. Ma kujutan juba ette, kui suurt nimesilti mul vaja minema hakkab: Maret Lepplaan – kõrvaarst, audioloog, vestibuloloog.
••Miks sa tahad audioloogiks saada?
Mind huvitas nina-kõrva-kurgu eriala. Audioloogias on ka nii palju ära teha. Me ei alusta küll nullist – Eestis käivitati sisekõrvaimplantatsioonide programm aastal 2000. Kokku on Eestis üle 120 implanteeritud lapse ja täiskasvanu, aga palju tööd on veel ära teha.
••Audioloogias tegeletakse palju kuulmisaparaatide ja implantaatide paigaldamise ja hooldamisega, kas sinust saab siis arst või mehaanik?
Pigem ikkagi arst. Audioloogia on mitmekülgne, minu kursusel võivad olla ka insenerid ja logopeedid, sest aparaatide seadistamiseks ja tehnoloogia mõistmiseks on vaja inseneri taipu ja baasteadmisi.
••Kas kümne aasta pärast saab juba kõiki kurte kuulajateks muuta?
Kurtidest võivad kuulajad saada juba praegu, kui nendega palju tööd teha. Järgmise kümnendi jooksul on oluline suurendada inimeste teadlikkust. Meil võivad olla tasemel ravimeetodid ja uuringud, aga kui need inimesteni ei jõua, siis see pole mõistlik. Paljud kuulmislangusega inimesed ei pööra probleemile tähelepanu ega pöördu arsti juurde. Kui inimese silmanägemine halveneb, on elementaarne, et ta läheb arsti juurde ja saab prillid – kuulmisega peaks olema täpselt samamoodi.
••Kas Eestis on vaegkuulmine probleem?
