Juba on poliitikud võtnud sõna teemal, kas või miks peaks Omarile seda võimaldama. Arvamused varieeruvad. Võib-olla kõige jõulisem toetusavaldus oli president Toomas Hendrik Ilvese eelmisenädalane seisukoht, et Eestil lasub moraalne kohustus aidata neid, kes on aidanud meie üksusi Afganistanis. Välis- ja kaitseministeerium pole veel lõplikku hinnangut andnud.

Kabulis saatkonna juures ETV-le ja Eesti Päevalehele intervjuud andes on Omar enesekindel, kuid siiski veidi närviline. Ta küsib, kus filmitud intervjuud ja pildid ilmuvad. Ta palub, et teda filmitaks natukene kaugemal, sest ei taha, et teised Briti saatkonna juures toimetavad kohalikud elanikud teda näeksid ja kuuleksid. Kuid ühel hetkel on ta kaamera ees valmis ja räägib avalikult sellest, kuidas talle on helistatud ja perekonda ähvardatud.

Omar pole ainus, kes püüab läände pageda, ja tõenäoliselt tuleks selgitada, miks Eesti pole andnud kiiret ja automaatset nõusolekut.