Ott Ojaveer, Hugo Treffneri Gümnaasiumi direktor

“Olen täielikult nõus Hendrik Aguri kirjutatuga. Minu palk muidugi jääb tema omast oluliselt allapoole, kuid see ei ole isegi küsimus. Põhiprobleem ei ole mitte direktorite palkades, vaid selles, et õpetajaid tasustatakse näruselt.

Riik ootab õpetajatelt tohutult palju, kuid ei tasusta õpetajaid sellele vastavalt. Ootused ja nõudmised peaksid ikkagi kooskõlas olema töötasuga.
Muidugi ei ole töötasu esimene asi, kuid nendele õpetajatele, kes mõtlevad, millisest huviringist nad oma lapse peavad ära võtma, et ots-otsaga kokku tulla ja kuidas toidu lauale saab – nende jaoks on töötasu väga oluline.
Õpetaja peab klassi ees olema rõõmus ja eeskujulik, kuid kaua ikka missioonitundest seda teha jõuab?

Eesti inimene on selline, et ta saab aru, raskel ajal ikka on nõus palgakärbetega ning möönduste tegemisega, kuid selline asi ei saa toimuda lõputult.
See, mida ministeerium ootab õpetajatelt ja kuidas tasustab, ei ole õiglane.
See, kuidas palka makstakse, näitab tegelikult riigi hoolitsemisest tuleviku eest.
Kas see on õiglane? Õpetajatelt peaks küsima, palju nad tööd teevad, ka näiteks nädalavahetustel. Tõstatkse suvevaheaja teema, kuid mida teevad õpetajad – koostavad õppekavasid ja valmistavad aastat ette.

Peaks rohkem süvenema sisusse ja vaatama, kuidas riik hoolitseb tuleviku eest.”

Katrin Martinfeld, Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi direktor

"Päris üks-üheselt pole direktorite palganumber ja pakutav hariduskvaliteet seotud, et kui palganumber on suur, siis kohe kasvab ka hariduskvaliteet. Hendrik Aguri pakutud numbrid on ilusad, aga need ei käi Eesti riigi kohta. Kusagil teises riigis võiks see nii ka olla.

Saan aru, et Agur tahab panna inimesi mõtlema, sest õpetajate ja arstide palgad pole proportsioonis nende töökoormusega. Kui inimene, kes ei ole kõrgharidust omandanud, teeb küll võibolla rasket tööd, aga teenib kordades suuremat palka, tekitab see kooliõpetajas masendust.
Mina nii palju ei teeni, kuid annan endale selgelt aru, et elan Eesti Vabariigis. Kui tahan suuremat palka saada, teeks mingi muu valiku. See on minu valik, et ma olen eesti riigis koolijuht ja see palk on selline nagu ta on. Lepin sellega.

Olen terve elu olnud ainult koolis. Kui oleksin mingi perioodi oma elust, nagu seda on teinud Agur, töötanud ka erasektoris, oleks mu mõtteviis ehk teistsugune. Ma ei mõtle nii palju rahale, kui mõtlen nendele lastele siin koolis ja oma tööle. Ei tule meelde, millal ma oleks viimati mõelnud sellele, kas mu palk on piisav või mitte. Minus on võibolla missioonitunnet liiga palju. Ma ei kurvasta. Tunnen sellest rõõmu, et saan koolis töötada.

Selles mõttes olen nõus, et õpetajal, kellel on vaja pere toita, on raske. Väga raske. Kooliõpetaja, kes iga päev tööl käib, kes saab 715 eurot palka... On naisi, kes peavad praeguses olukorras tervet peret sellisest palgast üleval, see on see masendav.

Ma ei näe suuri lahendusi. Ministeerium sogastab vett ja petab rahvast  seoses sellega, et nad loksutavad lubatud palka siia-sinna. Räägitakse, et kohalikud omavalitsused ei maksa raha välja. See ei olegi piisav summa, et väärilist palka maksta õpetajatele.

Kindlasti on palju häid koolijuhte lahkunud ja läinud tööle muus valdkonnas. Kui järsku ka palku tõstetakse, siis ei hakkaks superjuhte ka kuskilt juurde voolama. Koolijuhi töö ei ole meelakkumine ka kõrge palga puhul. Noored, kes on tulnud ja kiiresti lahkunud, on murdunud vastutuse ja koormuse all. See on suur komplekt, mitte vaid töötasus kinni."

Pille Sink, Paide Ühisgümnaasiumi õppealajuhataja

"Direktori tasustamisega, mis ei ole üheski mõõtmes konkurentsivõimeline ega õiglane ja mis ei vasta koolijuhi töömahule ega vastutuse määrale, oleme täiesti nõus ka Järvamaal. Sama kehtib ka õppealajuhatajate töö mahu ja vastutuse määra kohta palgas. Ei pea õigeks, et kooli juhtkond teenib vähem kui õpetaja, kelle vastutuse määra ei saa võrrelda. Ei ole ka normaalne, et õpetaja töötasu on väiksem riigi keskmisest. Õpetaja palganõudmiste töötasu latt oli streigi nõudmistes asetatud tõesti liiga madalale. Palk peab olema määratud riiklikult, mitte omavalitsuste otsustada ja veel hullem ainult direktori määrata.

Suurlinnade kooli õpetajaid ja õpilasi ei saa võrrelda väiksemate linnade ja maapiirkondade õpetajate ja õpilastega. Kummaline on arusaam, et väiksemate koolide õpetajad ei suuda anda kvaliteetset haridust? Head haridust saab ka väikekoolides, kuid vahe on hoopis õpilaskontingendis. Ega väiksemates koolides ka ei panda viisi ainult näo järgi. Ei saa üldistada. Koolivõrgu ümberkorraldamisega tuleb korrastada kutsehariduses erialade valikut, kuna paljudele erialadele pääseb alles peale gümnaasiumi lõpetamist. Mis tingibki selle, et maapiirkondades astuvad gümnaasiumi ka vähemvõimekad õpilased, kellel puudubki eesmärk ülikooli minna.

Leidub koolijuhte, kes on oma töötasuga rahul, sest tõesti paberid hoitakse enam-vähem korras ja puudubki motivatsioon enamaks. Koolijuht peab olema sõltumatu erakondade huvidest.

Haridus on riigi arengu võti, aga miks siis õpetajakoolitus ei anna välja neid tippe, mida ühiskond ootab? Mida tähendab tugev põhiharidus? Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on põhiharidus kõigile kohustuslik ja seega tuleks üle vaadata õppekava, mis peab olema võimetekohane kõigile. Peame tänapäeval vaatama ka maapiirkondade sotsiaalsust.
Hea kool algab heast juhist, õhinapõhisest õpetajast ja motiveeritud õpilasest! Kõik väärtused algavad kodust ja ühiskonna suhtumisest koolijuhti ja õpetajasse."