Koduostja tahab esimese asjana näha summasid kommunaalarvel
Kuigi kinnisvara soetades on ostjal õigus nõuda müüjalt hoone energiakulukust tõendavat energiamärgist, ei ole see kuigi levinud ja infot võimaliku tulevase kodu kommunaalmaksete kohta hangitakse ikka arvelt. „Alati küsitakse kommunaalarvet. Pole ostjat, kes seda ei vaataks,” märgib Uus Maa kinnisvarabüroo Tallinna äärelinna piirkonna maakler Margit Lipstuhl. Energiamärgist ostjad tema sõnutsi ei kontrolli, ehkki notaribüroos öeldakse alati, mis märgis majal on.
Lipstuhl osutab, et kui ostja võrdleb mitut pakkumist, võib ostuotsust tehes korteri asupaiga jms tegurite kõrval määravaks saada ka nn kodukulude suurus. Mõistlikuks kuluks peetakse pealinnas näiteks kahetoalise korteri puhul umbes 140–150-euroseid arveid. Selles summas sisalduvad siis nii küte, maja halduskulud kui ka vesi jms. Mullu seevastu peeti vastuvõetavaks 120–130-euroseid arveid, niisiis on kütte hinna tõus arveid kergitanud.
Majades, mille küttekulud on üle mõistuse suured, ei õnnestu korterit üldjuhul müüa. „Üks korter kaheksast ostetakse ära,” tõdeb Lipstuhl ja lisab, et Mustamäel on üks niisugune maja näiteks Vilde teel. Tegemist on üheksakorruselise telliskivimajaga, kus ainuüksi 87-ruutmeetrise korteri küttekulu oli talvel 300 eurot. Kui liita veel muud kulud, kasvab arve suisa 400-euroseks. Niisugused korterid ootavad ostjaid kaua.