Lipstuhl osutab, et kui ostja võrdleb mitut pakkumist, võib ostuotsust tehes korteri asupaiga jms tegurite kõrval määravaks saada ka nn kodukulude suurus. Mõistlikuks kuluks peetakse pealinnas näiteks kahetoalise korteri puhul umbes 140–150-euroseid arveid. Selles summas sisalduvad siis nii küte, maja halduskulud kui ka vesi jms. Mullu seevastu peeti vastuvõetavaks 120–130-euroseid arveid, niisiis on kütte hinna tõus arveid kergitanud.

Majades, mille küttekulud on üle mõistuse suured, ei õnnestu korterit üldjuhul müüa. „Üks korter kaheksast ostetakse ära,” tõdeb Lipstuhl ja lisab, et Mustamäel on üks niisugune maja näiteks Vilde teel. Tegemist on üheksakorruselise telliskivimajaga, kus ainuüksi 87-ruutmeetrise korteri küttekulu oli talvel 300 eurot. Kui liita veel muud kulud, kasvab arve suisa 400-euroseks. Niisugused korterid ootavad ostjaid kaua.

Marberg Kinnisvara Lasnamäe piirkonna maakler Ivo Masing tähendab, et esimese asjana tahetakse kontrollida kommunaalarveid. „Seda teevad nii üürilevõtjad kui ka ostjad, samuti vaadatakse, mitmeks aastaks on majale võetud remondilaen,” räägib ta.