Pealtvaatajad eile veteranide päeva puhul Vabaduse väljakul peetud kontserdil.
Foto: Christo Neemre
Eilse veteranide päeva puhul pani Leino Juhkam oma majale
sinimustvalge lipu lehvima. Ta on üks umbes 2000 eestimaalasest, kes NSV
Liidu armees Afganistanis sõdis. Ametlikult oli aga veteranide päev
mõeldud ainult Eesti kaitseväelaste ja nende lähedaste tunnustamiseks.
1980-ndatel
Afganistanis sõdinud eestlased ei näe selles probleemi, et neid
tunnustusest kõrvale jäetud on. „See nõuab poliitilist julgust tõmmata
joon vahele Nõukogude Liidu ja Eesti Vabariigi eest Afganistanis
sõdinutele, aga ma leian, et see on õige. Me olime ikkagi Nõukogude
Liidu koosseisus ega esindanud Eesti Vabariiki kuidagi,” ütles 1985–86
Afganistani sõjas võidelnud Alar Nigul.
„Need on kaks täiesti
eri asja ja ühte patta neid kokku panna küll ei saa,” nõustus ka Juhkam,
kellelt maamiin rebis sõjas mõlemad jalad.
Isiklikele
Afganistanis nähtud kogemustele viidates on Nigul veendunud, et teatud
osa mitte-eestlastest veteranidest on sellised, kes Eesti lippu pühaks
ei pea, ning vaevalt need, kes oma elu pärast sõda rööpasse on seadnud,
valitsuse abi enam ootavad. Niguli sõnul häirib aga paljusid see, et
toonastest veteranidest keegi midagi ei pea. „Olgem ausad, keegi polegi
meist kunagi tahtnud midagi teada. Meie seal raha ei teeninud, paljud
veteranidest on selles sõjas täielikult oma tervise kaotanud.”