„Mäletate ju Ameerika Ühendriikide presidendi mõne aasta tagust visiiti Eestisse? Neid turvameetmeid kritiseeriti ja liikusid lausa legendid, et akende pealt ei tohi korteeži vaadata,” meenutas siseministeeriumi korrakaitse ja kriminaalpoliitika nõunik Einar Lillo. „Kõiki neid meetmeid on võimalik rakendada suvisel jooksumaratonil. Iseasi, kas inimesed, kes seal osalevad, on valmis selle nimel nii palju oma vabadustest ja õigustest loobuma? Kas kohalikud elanikud on nõus? Kas jooksjad tulevad tagasi?”

Seaduse tänapäevastamine

Proportsionaalsuse küsimus on ainult üks neist, mis tuleb Lillol ja politsei korrakaitseosakonna arendusbüroo juhil Margus Kotteril spordiseltskonna, kohalike omavalitsuste ja riigi esindajatega läbi rääkida, enne kui seaduse muutmiseks läheb. Kuigi langenud samale ajale, pole algatus seotud kolm nädalat tagasi toimunud Bostoni pommirünnakuga, vaid on pigem oma aja ära elanud spordiseaduse tänapäevastamine.

Praegu nõuab spordiseadus kõrgtasemel korvpalli, jalgpalli ja jäähoki ürituste korraldamisel kooskõlastust ning eri omavalitsustel on ka muude ürituste jaoks eeskirjad olemas. Sisuliselt tähendab see, et Tartus toimuvat jalgrattamaratoni korraldamist ei pea seaduse järgi kooskõlastama sellisel tasemel kui samas linnas vähem tähelepanu tõmbav hokimatš. Nii ongi omavalitsused ja kohalikud politseijõud võtnud korraldajatega eraldi ühendust, et turvalisuse küsimusi arutada. Nüüd on neil soov spordiürituste korraldamine seaduse tasandil ühtlustada, et korraldajatel see kooskõlastusring teada oleks.