Linnamäe hüdroelektrijaam pakub kevadise suurvee ajal küll võimsat vaatepilti, ent sealsetel kaladel takistab see kudemispaika jõudmist. Just selle tõrke tekitatu korvamiseks ongi Jägala jõgi kümne aasta jooksul saanud juurde ligi 65 000 kasvandusest tulnud noorlõhet, neist 5000 kala ka tänavu.

Umbes kümnesentimeetriste noorlõhede teekond algab juba varahommikul Lääne-Virumaalt Põlula kalakasvandusest. Sõit sealt jõeni kestab pea kaks tundi ja 5000 kala veedavad selle veoauto taga veetavas kahes kastis loksudes.

Jõkke saab noorlõhed lasta siis, kui veetemperatuur on soojem kui kolm kraadi. Kalakasvanduses teatakse, et see on 7,3 kraadi. Nii ühendataksegi kalakastide külge jämedad voolikud, mille üks ots viib jõkke.

Segaduses kalad

Üsna pea hakkabki läbipaistvat voolikut pidi jõevette liikuma kalameri. „Kalade jaoks on see raske katsumus, vee keemiline koostis on kasvanduses olevast erinev,” selgitab Põlula kalakasvanduse juhataja asetäitja Ene Saadre. Segaduses kalad üritavad uues keskkonnas kõigepealt vastuvoolu ujuda, hetke pärast aga toibuvad ja liiguvad juba vooluga kaasa.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega