Endine teismeline narkomaan: rabelesin välja tahtejõuga
25-aastane Raimon on üks küla noorimaid mehi. Ta alustas narkootikumide tarvitamist juba varases teismeeas, kasvades üles Tallinnas. Algus tuli n-ö kergemate ainetega. Samal ajal tegeles ta vaikselt ka ise müügiga, kuna aineid tõid maale tuttavad, kes vajasid edasijagajat. „Ma vihkasin ennast ja selle tulemusena tõmbasin end väga suurtesse võlgadesse,” meenutab Raimon. „Vanemad maksid mu võla ära, panid majad panti. Aitasid mind välja sellest surmasuust. Sellest tekkis veel suurem viha enda vastu. Siis hakkasingi tarvitama heroiini. Et tappa seda hingevalu,” kirjeldab ta.
Samal ajal käis Raimon nagu paljud teisedki sõltlased tööl ja teenis päris hästi. Soomes. Elades korraga paralleelelu. Nädalavahetuseti Soomest töölt tulles olid taskud raha täis, mis siis sedamaid Tallinnas laiaks löödi. Esmaspäeval Soome naastes ei olnud enam söögirahagi alles. Selline edasi-tagasi heroiinisõltuvuses elu kestis mitu aastat jutti. „Politsei hakkas mind jälgima, mind võeti kinni ja pandi vangi suures koguses narkootikumide omamise pärast,” rääkis Raimon. Vanglas oma mõtetega üksi jäänuna meenusid talle lapsepõlves vanaemaga räägitud jutud — elust ja usust, tekkis taas usk endasse ning kokkuleppe tulemusena sai ta kolme kuuga välja.