450 000 eestlasele võidakse teha haiguste ennetust hõlbustav geenitest
Nädalavahetusel Reformierakonna üldkogul peetud kõnes toonitas peaminister Andrus Ansip, et Eesti peaks tulevikus suurt rõhku panema personaalsele tervishoiule. Sisuliselt tähendab personaalne tervishoid, et igale inimesele koostatakse individuaalne geenianalüüs, mis toob välja tema haigestumise riskid. Näiteks selle, kui suur tõenäosus on inimesel haigestuda teise tüübi diabeeti.
Plaan, kuidas ennetav tervishoid meditsiinis töötada võiks, on Tartu ülikooli Eesti geenivaramul juba ka välja mõeldud ning pilootprojekt, kuidas analüüsidega algust teha, valmis. Geenivaramu direktori Andres Metspalu sõnul koostataks pilootprojektis Eesti geenikiip – kogum siin elavatele inimestele iseloomulikest genoomivariantidest. Selle põhjal analüüsitaks suuremat osa 35–65-aastaseid inimesi – vanus on valitud põhimõttel, kellele pilootprojektist kõige rohkem kasu võiks olla ja haiguste avaldumise arvatava aja järgi – ning tehtaks neile personaalne geenikaart.