Koera ei tee tigedaks tõug, vaid kasvatus
Paari viimase nädala jooksul on meid tabanud teated rannas lapsi hammustavatest koertest, poes teist koera purenud koerast ja sellest, et oma lemmikut jalutanud proua olevat olnud sunnitud kaitseabinõuna relva kasutama ja teda ründava koera maha laskma. Koerte kollektiivne hulluksminek või marutaud? Viimase võime mängust välja jätta, sest Eesti on äsja kuulutatud marutaudivabaks maaks. Seega, kas tõesti võtab maad mingi üldine hullus? Keelata koerapidamine sootuks, kõigile suukorvid pähe, püsigu ainult oma aias ja korteris – sellised on olnud radikaalsemad vastukajad.
Vaataks seda asja nüüd veidi rahulikumalt. Hammustada saanu seisukohalt on asi muidugi kohutav, aga sellest hoolimata ei saa hakata üksikute intsidentide eest kõiki koeri karistama. Ka pole mõtet rääkida niinimetatud tapjatõugudest. Igas tõus leidub erandeid ja paraku sõltub koera käitumine peremehest ja kasvatusest oluliselt rohkem kui geenidest.
