Mu ema elas Stockholmis Fruängenis, kui ta kohtus 1960. aastatel mu isaga. Ta oli esimene üürnik äsja ehitatud betoonmaja esimesel korrusel. See väike stuudiokorter tegi lõpu tema kümme aastat kestnud nomaadielule, mil ta oli sunnitud aina kolima. Mu isa elas tollal Kopenhaagenis.

Kompromissina kolis noorpaar elama Malmösse, uude linnaossa nimega Rosengård (Roosiaed). Mina sündisin novembris 1969, seejärel kolisime Herrgårdeni linnaosa kortermajja. Me peres räägiti tihti lugu ema esimesest bussisõidust Rosengårdi – sõidust, mis oli täis täituvate unistuste meeleolu. Praegu kuuluvad Rosengård ja Herrgården EL-i kõige vaesemate piirkondade hulka.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega