Üha rohkem noori mehi jõuab purjus peaga tehtud tempude tõttu ratastooli

Tänavu on Haapsallu taastusravile saadetud juba seitse inimest, kes on õnnetuse tagajärjel seljaajuvigastuse tõttu halvatud. Peamiselt jõuavad ratastooli just noored elumehed, kes hüppavad purjuspäi näiteks pea ees vette või aknast alla. Taastusravikeskuses hakatakse iseenesestmõistetavaid asju uuesti õppima, näiteks nina sügamistki, kõndima hakkavad vähesed.

Selle aasta esimese kuue kuuga on Haapsalu neuroloogiline rehabilitatsioonikeskus ravile võtnud juba seitse inimest, kes on õnnetuse tõttu ratastooli jäänud. Möödunud aastal oli uusi vigastatuid kümmekond, tänavu on neid juba poole aasta kohta seitse ja piirkondlikes haiglates ootab taastusravile saatmist veel mitu patsienti. Igal aastal ravitakse Haapsalu rehabilitatsioonikeskuses pisut üle 150 seljaajukahjustusega inimese. Need patsiendid ei saa tihtipeale esialgu liigutada ei käsi ega jalgu. Siin õpetatakse nad uuesti ise sööma, ise hambaid pesema ja iseseisvalt hakkama saama. Mõni tunneb kõige rohkem puudust sellest, et ei saa ise nina sügada, ja esimene küsimus on tavaliselt: kas ma kunagi veel kõndima hakkan? „Aga me ei saa õhutada asjatuid lootuseid,” nentis rehabilitatsioonikeskuse vanemõde Aina Tõnutare.

Haapsallu jõuavad just kõige raskemate vigastustega inimesed, kellel on halvatud kas käed või jalad või halvemal juhul terve keha. Peale selle juhtub igal aastal veel kümneid n-ö õnnelikke seljaajutraumasid, mille vigastused pole nii suured, et vajaksid Haapsalu taastusravi. Õnnetuste põhjuseid vaadates ilmneb aga kurb muster. Enamasti on halvatuks jäädud peamiselt alkoholi tõttu: kas purjus peaga kukkudes, rooli istudes või pea ees vette hüpates.

Loe edasi, kui tõenäoline on rängast seljaajuvigastusest täielikult taastuda ja mis on esimene küsimus, mida vigastatud arstilt küsivad.