Koer ei tule kutsumise peale omaniku juurde. Ei tea küll, miks?

Kui koerale tähendab hüüe „siia”, et tuleb kiiresti ära joosta, siis pole tegu rumala ega sõnakuulmatu, vaid vägagi aruka koeraga, kes on aru saanud, et omanik rikub alati kõik ära ning parem on tema juurde mitte minna või teha seda võimalikult hilja.

Olukord Stroomi rannas. Kaldal seisab onu. Selline nagu Tšehhovi jutustuste porutšikud või podporutšikud: pügatud pea, hallid hambaharjavuntsid, madrusesärk, sirge rüht, karm pilk ja konkreetne, käskiv toon. Porutšik seisab kaldal ja paar sammu temast eemal kükitab vees taksikoer. Onu kutsub koera: „Siii-iiia!”, „Minu juurde!” ja „Jalamaid!” on esitatud juba vastuvaidlemist mittesallival toonil – sellise maneeriga pole mingi kunst laevatäis madruseid üles rivistada.

Edasi lugedes saad teada, kuidas õpetada koera omanikku jälgima ja tolle järel jooksma, mitte vastupidi.