Üheselt on raske öelda, muidugi muudavad üleilmastumine ja turundus joomistavasid pidevalt. Meie alkoholitarbimise muster on klassikaliselt sarnane paljudele teistele põhjamaadele. Pigem juuakse alkoholi vabal ajal ja nädala sees, tööajal ei jooda. Kui juuakse, siis purju. Üks asi, mis neid kahte selgelt eristab on, et põhjamaistes joomiskultuurides annab alkohol ja purju joomine loa või vabanduse astuda välja tavalisest normist või korrapärasest käitumisest. Alkoholi joomine tähendaks justkui luba natuke teistsuguseks reaalsuseks. Näiteks võib inimestele näida, et nad julgevad purjuspäi rohkem tõtt rääkida, väljendada oma tundeid või teha kangelastegusid ja ulakusi, mida muidu ei julgeks.

Eilses Eesti Päevalehes kirjutati, et inimesed kipuvad joobes peaga autorooli. 

Seda võib osalt äkki selgitada meie alkoholikultuuriga küll - kui jood end purju, siis lubad endale tegusid, kangelastegusid isegi, mis kainena tunduksid  ohtlikud või kummalised. Reeglitest üleastumine võib purjuspäi tunduda tehtavam. Noortega tehtud intervjuudest on kõlanud ka tõlgendus, et noh, paneme alternatiivse transpordi puudusel kõige kainema inimese rooli, ehkki ka kõige kainem inimene on üsna purjus. 

Edasi lugedes saab teada, mida on ette võetud näiteks Prantsusmaal ja nõuandeid, kuidas poole vähem juua.