Eksperiment, mis avaldati Journal of Environmental Psychology-s (keskkonnapsühholoogia teadusajakiri), vedas Lieve Doucé Hasselti ülikoolist Belgias. Uuring toimus ühes Belgia üldhuvi raamatupoes ja kestis kümme päeva. Umbes poole lahtiolekuajast (kas hommikul või pärastlõunal, olenevalt päevast) lasti poodi šokolaadilõhna. Lõhn oli piisavalt nõrk, et seda kohe mitte märgata, kuid äratuntav, kui sellele tähelepanu juhiti. Teadlased jälgisid iga viienda poekülastaja käitumist ehk kokku 201 inimest. Uuringutulemustest selgus, et kui šokolaadilõhn oli aktiveeritud, võtsid poodlejad rohkem aega poes viibimiseks, uuriti rohkemaid raamatuid ja/või vesteldi poetöötajatega.

Täpsemalt uurisid kontrolltingimustega (lõhnavaba pood) võrreldes šokolaadilõhnases poes kliendid rammatuid 2.22 korda põhjalikumalt. Šokolaadilõhn õhus, läksid rohkemad kliendid ka kindla raamatuga otse kassasse. Nad jäid kauemaks kui ilmselt alguses plaanitud.

Teadlased jälgisid nelja populaarse žanri raamatumüüki. Esimeses kategoorias olid toidu-, joogi- ja armastusromaanid, teises kategoorias ajaloo- ja krimiraamatud. Šokolaadilõhn mõjus eriti positiivselt esimese kategooria raamatutele, kus müük kasvas koguni 40%, aga ka teises kategoorias, kus müük suurenes 22%.

Uuringu autorid jõudsid järeldusele, et poepidajad võivad meeldivatest lõhnadest poekeskkonnas kasu saada, mõjutades kliente kauem poes ringi vaatama. Poes kasutatavad lõhnad võiksid ideaalis kokku sobida poes müüdava kaubaga, näiteks kergelt soolane lõhn surfipoes.