Marina Šenderjuk rivistab õpilased tahvli ette, annab stardi ja klassiruumi täidavad kilked. Kolmes rivis seisnud õpilastest kolm jooksevad tahvli juurde ja kirjutavad kiiresti üles õpetaja etteloetud ülesande. Nüüd läheb aja peale lahendamiseks, x-id kriipsutatakse läbi, arvud liidetakse kokku ja võitja võib tagasi oma pinki istuda. „Mängime nüüd seda valemite mängu!” ütleb üks kaheksanda klassi tüdruk, mida tunnis edasi võiks teha. Paldiski vene gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Marina Šenderjuki jaoks on mäng tunnis oluline – võib-olla just nii tõstis ta kooli matemaatikaeksami tulemused riigi esimeste sekka.

Kolme aasta jooksul on Paldiski vene gümnaasiumi keskmine matemaatikaeksami tulemus paranenud 33 punkti võrra. Kuidas te selle saavutasite?

Meil on koolis neli matemaatikaõpetajat. Minu õpilased tegid eksamit eelmisel ja sellel aastal. Kokku olen eksamile viinud kaheksa lendu: 2001. aasta oli esimene, mil õpetasin ja eksamil käisin, siis oli tulemus 67,3. Sel aastal oli õpilastel aga kõige kõrgem tulemus üldse [82,1 punkti]. Aga miks parem tulemus? Terve klass oli tugevam. Klass oli väike, 13 inimest, mis ei ole ka vähe tähtis. Nad kõik olid juba üheksanda klassi baasil väga hästi valmistunud. Tulid kümnendasse tugeva koosseisuga ja hakkasid kohe neljadele-viitele õppima. Seda püüdsid nad kõigis ainetes. See oli tähtis, et õpilased olid ise püüdlikud.

Loe edasi, kuidas valmistusid Paldiski vene gümnaasiumi õpilased eksamiks ja mida arvab õpetaja sellest, et järgmisel aastal peavad juba kõik õpilased matemaatikaeksamit lahendama.
Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega