Olgem ausad, mitte sinna lähedalegi, mis näiteks Rainer Vakra. Aga mu tulemus tuleb panna konteksti. Mõningal määral võitleb kandidaat mitte ainult teiste parteidega, vaid ka teiste kandidaatidega oma nimekirjas. Mul oli tõesti „surmanimekiri”. Väga tugevad kandidaadid: Andres Anvelt, Ivari Padar, Karl-Martin Sinijärv, Maimu Berg ja veel mõned tugevad kohalikud, kuid avalikkusele vähem tuntud inimesed. Selles kontekstis läks mul hästi.

Millist kampaaniat te tegite?

Tänavakampaaniat. Ma ei kasutanud nii palju sotsiaalmeediat kui mõned teised kandidaadid. Olin tänavatel, jagasin materjale, käisin ka ukselt uksele. Kolleegid aitasid. Erakonnakaaslased on tõesti toredad ja lahked. Ei olnud mingit vaenulikkust minu vastu ja ma hindan seda väga. Oleks olnud lihtne öelda, et tuleb keegi väljastpoolt, kes ei räägi eesti keelt, tema küll kohta saada ei tohi. Sellist asja polnud.

Loe edasi, miks Abdul Turay, kes oma sõnul ei ole maailmavaatelt sotsiaaldemokraat, astus siiski sotside ridadesse.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid