Savisaar räägib ja rõhub ürgsetele vajadustele, Kross vaid ühele paljudest vajadustest. Valimistel valitakse valitsejaid, kes lubavad meile valijatele üht ja teist. Seejuures on igal ühel oma nägemus.
Juristide arvates saavad inimesed õnnelikuks, kui kõik inimesed kinni panna. Vaid karistamine, soovitavalt õiglane tagab sotsiaalse õigluse ja üldise korra. Ja neil võib olla isegi veidi õigus, sest juba keskaegne nõia põletamine rahustas mõnevõrra linnakodanike.

Ajaloolaste arvates saavad inimesed õnnelikuks, kui nad mõtlevad ajaloost ühtemoodi ja selle tagamiseks tuleb venelastest teha kiirkorras eestlased ja õigeusklikest protestandid.

Ehitajad arvavad, et inimesed saavad õnnelikuks, kui neile ehitada pesakast. Ehitamiseks on vaja krunte, mida oskavad vormistada juristid.
Põllumehed arvavad, et inimesed on õnnelikud, kui kõht on täis. Juba Leonid Iljitš Breznev kirjutas oma surematus teoses „Uudismaa“: kui kõht on täis, siis meel on hea. Ma olen nõus, kui kõht on tühi, siis on vaid tundide küsimus, et inimene muutuks tigedaks nagu herilane.

Automüüjad mõtlevad, et kui inimesele müüa Lexus või BMW, siis inimene on õnnelik. Ka nemad ei eksi! Inimene on õnnelik nii kaua, kui jaksab liisingut maksta.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et ehitajad ja põllumehed on primitiivsed kui tihased. Kuna Eestis on võimul ajaloolaste ja juristide maffia, siis loomulikult tahavad nad kõigepealt kinni panna ehitajad ja põllumehed, sest need julgevad midagi rääkida inimeste põhivajadustest ehk mõelda nagu tihased ja mägrad ning ehk isegi toetada Savisaart.

Savisaar on muidugi kaval nagu tihane ja tark nagu ajaloolane: ta teab, et inimestel on põhivajadused ja ning veel mingeid keerulisemaid vajadusi ning seekord mängis ta oma vastased üle. Kui mingi inimgrupp tahab võimule saada, siis nad peaks suutma arvesteda inimeste (valijate) põhivajaduste kogu spektriga. See on isegi hea nipp valimisprogrammi koostamiseks: kirja panna 10 põhivajadust ja mõelda, kuidas saab neid optimaalselt rahuldada.