Aivar Mäe: uue ooperimaja ehitamise otsus peaks tulema viie aasta pärast
Sel nädalal oma ametiaja pikendamise kohta selgust saanud Estonia teatri peadirektor Aivar Mäe seab oma tulevikutegemistest rääkides esikohale uue ooperimaja ehitamise. „Seni oleme mänginud sõnalavastuse jaoks ehitatud teatrimajas,” ütleb ta. „1913. aastal valmis saanud maja ei tulnud kergelt ja arvatavasti tuleb palju vaeva näha, et uus maja aastal 2023 valmis saaks.”
••Kui palju oleks võit direktorikonkursil ametissejäämisel kindlust juurde andnud? Kas oleks pidanud konkursi korraldama?
See on nõukogu otsustada. Kui nemad praegust juhti usaldavad, siis mina teen oma tööd edasi.
••Kui palju sisaldab uus leping volitusi teatris muudatuste tegemisteks? Millised muudatused on plaanis?
Volitused on samad. Rahvusooperi juhil on tegutsemiseks piisavalt vabad käed. Mis puutub muudatustesse, siis kõik on kirjas teatri arengukavas. Esiplaanil on uue maja ehitamine.
Kavatseme tellida hooajaks 2016/2017 uue algupärase balleti, hooajaks 2017/2018 algupärase ooperi. Tuleva aasta 12. veebruaril kuulutame välja ideekonkursi. Rohkem tahaks ringi sõita. Plaanime etendusi Peterburis, Moskvas, Riias, Vilniuses, Stockholmis, Pariisis. Mõtleme Aasia peale.
••Võrreldes teiste sarnaste ooperimajadega on Estonia rahalised vajadused napilt rahuldatud. Kas eestlane suudaks muusikateatrisse rohkem panustada?
Soome rahvusooper saab riigilt 50 miljonit, meie kümme Jääme palgaskaalas kolm kuni viis korda maha. Piirid seab siin meie rahvaarv, miljoniline rahvas ei jõua üksi ooperit üleval pidada. Praegu annab turist 25% meie kassast. Perspektiivis oleks hästi, kui meil oleks uus maja ja 50% külastajatest oleks seal välismaalased.
••Kas uus ooperimaja on lähemal või kaugemal kui neli aastat tagasi?
Sõltub, millises mõõtkavas seda vaadata. Kord tundub, et on lähemal, siis jälle, et ei ole. Tegeleme sellega aktiivselt, ideid on mitmeid. Tahaks jõuda majaehitamise otsuseni aastal 2018. Kui selline otsus peaks tehtama, tahaks ma Estonia juhiks edasi kandideerida ja asja lõpuni viia.
••Millise tulemuse andis Estonia teatrimaja sajanda juubeli pidamine?
Kõigega, mida plaanisime, saime hakkama, jänni jäime raamatuga, see ilmub jõuludeks. Majasisene vastukaja on positiivne. Tutvustasime oma maja, ajalugu ning meie ooperit ja balletti. Üritustel osales umbes 40 000, televisiooni vahendusel sai juubelist osa 350 000 inimest.
••Kansallisooppera otsus lavastada „Ooperifantoom” on tekitanud Soomes diskussiooni, kas esindusooper peaks sellist asja üldse mängima. Mis te arvate, kas peaks?
Sama diskussioon on olnud Göteborgis ja Malmös, kus mängitakse palju muusikale. Meie lähema viie aasta kavades muusikali ei ole. Ma ei ütle, et muusikali ei peaks ooperiteatrites tegema, aga see ei tohiks olla prioriteet.
••Estonia teatri direktorit on nähtud sageli hilja õhtul teatrimajas. Kuidas pere sellesse suhtub, et teater on pereisa ära neelanud?
See on mu töö negatiivsemaid külgi, et ma pole abielus mitte oma naise, vaid teatriga.
Lapsed on suured, nüüd on aega rohkem. Peale oma teatri käin ma palju teisteski teatrites. Tean, mis teatrimaailmas toimub.
Aivar Mäe
Sündinud 1960 (53)
Juhatanud koore nii Eestis kui ka välismaal
1999–2009
Eesti Kontserdi direktor
2003–2007
Vanemuise teatrijuht
2007–2008
Vene teatri nõukogu esimees
••2008. aastal valis rahvusooper Estonia nõukogu Aivar Mäe rahvusooperi peadirektoriks. Eelmisel nädalal pikendati ta volitusi veel neljaks aastaks.
••Muusikahariduse omandas Tallinna muusikakeskkoolis ja Tallinna konservatooriumis, kus õppis professor Ants Söödi juures dirigeerimist. 1970.–1980. aastatel mängis Pärnu ja Tapa orkestrites ja oli ansambli Vitamiin solist.
