Lääneriigid protestisid ja ei protestinud ka ja mingit ühisrinnet ei tekkinud. Moskvas ja ka Tallinnas toimunud regatil olid kohal näiteks Hispaania, Inglismaa, Itaalia, Prantsusmaa, Taani jt. võistkonnad, kellede protest piirdus sellega, et kas ei osalenud avadefileedel või tehti seda mitte oma rahvuslipu all. 1984. aastal oli pilt selgepiirilisem, sest n.ö. kättemaksust Moskva eiramise eest ei ilmunud sinna kogu idaleer (NSVL + 14 satelliitriiki).

2008. aasta Pekingi OM-i eel kõlasid uue tõsise boikoti üleskutsed seotult sellega, et Tiibetis olid rahutused. Tulutu ponnistus, sest kõik tipud olid kohal ja said nii koos osa üllatusest, mida olid valmis sepitsetud seotult Lõuna-Osseetiaga. Antud teemasse süüvimata tõden siinkohal vaid ühte – sündmuste kulg kinnitas, et nii Venemaa kui Gruusia olid valmis tegutsema olümpiamängude eelõhtul puhkenud sõjas elik kumbki pool polnud oma rehkendustes välistanud võimalust, et sõditakse olümpiamängude ajal!? Kui sama otse edasi panna, siis pidas kumbki pool silmas, et toimuda võiv võib ka ohustada 2014.a. toimuvaid Sotši taliolümpiamängudel!

Sotši jäi peale

Teadupärast sai Venemaa õiguse Sotši mängude korraldamiseks 4. juulil 2007 Ciudad de Guatemalas toimunud ROK-ii istungil, kus asja kallutas Sotši kasuks (ja Lõuna-Korea Pyeongchangi kahjuks) paljuski Vladimir Putini efektne viies (k.a. prantsuse, hispaania) keeles peetud kõne. Alles pärast otsuse tegemist tuli paljudele meelde, et olümpiapaigast mitte kaugel käib juba 15 aastat sõjategevus. 

Pärast 2008. aasta augustisõda nõudis Gruusia juba otseselt olümpiamängude koha muutmist, milles toetas teda mõjukas tšerkesside üleilmne seltskond (tšerkesssid elasid neis paigus kuni 1878. aastani, mil Venemaa, suutmata neid alistada, lubas tšerkessidel lahkuda Türgi impeeriumi aladele). Antud sõja teema kerkis uuesti üles äsjase olümpiatõrviku teekonna käigus, kui ilmnes, et üks selle kandjatest oli Gruusiat pommitanud lendur.

Thbilisi ponnistustest hoolimata on seni teadaolevate eemalejääjate ametlik ajend muu – Venemaa inimõiguste poliitika, millest – pärast mitme erineva põhjuse kõlamist – on tänaseks kontsentreerutud ühele: seksuaalvähemuste õigused. Täpsemalt on selleks Venemaa mullu vastu võetud seadus, mis keelustas mittetraditsiooniliste suhete propaganda alaealiste hulgas. Kui meenutada, et Läänes algas samasooliste kooselu tunnustamise võidukäik USA president Obama 9. mai 2012 avaldusega (täna on see kooselu tunnustatud vaid 17 osariigis) ja Prantsusmaa vastava seaduse jõustumisega 18. mail 2013. 

Ehk siis kuna tervikuna on tegu küllalt uue nihkega üldises arusaamises, on ka arusaadav, et kaasaminek boikotiga pole olnud säärane nagu selle algatajad lootsid: Saksamaa, Prantsuse, USA, Leedu ja Eesti presidendid, Kanada peaminister, üks eurokomissar ... ja paistab, et see nimistu eriti ei pikene. Pealegi on Moskva kiirelt mõnele pretensioonile reageerinud – näiteks nädal tagasi avati Hosta linnas nn. Hyde park, kus on kõiksugused protestid lubatud.

Putini eesti keel

Mis puutub Eestist Sotši OM-ile minejatesse, millest on teatanud nii peaminister Andrus Ansip kui välisminister Urmas Paet, siis tahaks kõigile meelde tuletada nende olumpiamängude otsest seotust Eestiga. Nimelt on võistluste üheks peaareeniks Krasnaja Poljana mägikuurort, mis kasvas välja lahkunud tšerkesside asemele sinna tulnud kreeklaste Punase Lageda ja 1886. aastal neile naabriks lisandunud eestlaste Eesti aiake (vene k. Estosadok) küladest. 1964. aastal telkisid kolm EÜElast viimase staadionil, kuhu 10 aastat tagasi hakati rajama Putini enda residentsi. Seoses olümpiaehitustega on paljugi ümber tehtud ja Putinil on uus residents, ent Estosadoki nimi on jäädvustatud kui peatus isegi uuel raudteeliinil.

Ehk – kui otsida põhjust, miks Putinil oli silti „Estonija“ nähes pressikonverentsil kohe meeles „Tere-tere vana kere“, siis aitas tal seda kindlasti meeles pidada just sildi „Estosadok“ pidev nägemine olümpiaobjektide külastamisel viimastel kuudel. Sestap muretseksin boikoteerimisele mõtlejate asemel hoopiski selle üle, et kiirelt kontrollida – kas arvukates olümpiapaiga tutvustustes on ka kirjas sõna „Estosadok“ päritolu ja kas olümpiamängudele minevad Eesti sporlased ja spordisõbrad väisavad ka seal asuvat A.H. Tammsaare muuseumi.