Jätk Aivar Pohlaku ja Hans H. Luige telejalgpalliloole: 600 000 euro eest hasrati ja haipi ETV eetris?
Seda tundus maksumaksja raha eest vähevõitu, kuid Aivar Pohlakuga polnud sobiv vaidlema hakata. "Töötlesin" teemat universaalse ajakirjaniku Raul Rannega (RR), kes kirjutab spordist, kuid mitte kõikehaarava kirega.
HHL: Raul, ka sinule palju õnne: piduaasta on alanud. Suvel näed Brasiilia vuti MM-i eestikeelsete kommentaaridega. Või kas ajakirjandusprofid üldse kuulavad eesti kommentaare?
RR: Pean tunnistama, et mida vanemaks saan, seda mõõdukam spordifänn olen. Ma ei vaata järjest kõiki mänge, vaid siiski üksikuid tiime või stiile või koolkondi, kui nii võiks öelda. Vaatan eestikeelset jalkat, sest ega meil telest mingit muud valikut tegelikult pole.
Üks hea jalgpalli MMi mäng koos mõnusa ja asjatundliku eestikeelse kommentaariga on mu arvates nagu õhtune teatrietendus või kinoseanss. Just nimelt otseülekanne, just see, mis sünnib nüüd ja praegu. Hilisemad statistilised ülevaated, need vähesed analüüsid ja kordusülekanded on juba, nagu öeldakse, ajakirjandus. Internetist miskit poolametlikku araabiakeelset vms ülekannet ma ei viitsiks piiluda, ekstra jalka mm-iks sat-tv taldrikut või mingit muud tasulist võimalust ma hankima ei hakkaks.
HHL: Teine küsimus ka: ERR sai vuti näitamiseks 600 000 eurot. Kus oleks see piir, kustmaalt sina tunneksid, et no selle raha eest riik küll ei peaks mingi teleülekande õigusi ostma. 1 200 000 eurot?
RR: Muidugi nägi see 600 000 nuiamine nõme välja. Samas, ega ma teagi, mis on selle kauba eest õige ja õiglane hind. Kunagi oli jalka ja ka teiste alade ülekanded just nimelt rahvusringhäälingute rida. Bisnist seal justkui ei tehtud. Nüüd on spordiülekanded ja nende vahendamine metsik bisnis ja hinnad laes. Keegi on ilmselt õnnelik, et me ringhäälingult need 600 000 kätte sai. Eks see ole laiem küsimus, kas ja mida ERR üldse näitama peaks. On`s eurovisiooni lauluvõistlus või presidendi vastuvõtt need õiged asjad, millele raha kulutada. Üldiselt olen ma veendunud, et hoida kokku ja kärpida kogu programmi üksnes seepärast, et näidata suvel jalkat, on siiski mage.
ETV, mu kohalik lemmik, peaks pakkuma parimat läbi aasta. Täitsa võimalik, et jalka MM on üks neist toodetest, millega võiks edaspidi tegeleda pigem kommertskanalid.
HHL: Kolleeg Urmo Soonvald ütleb, et vormeli puhul eelistab ta siiamaani Soome TV-d, kuna soome kommentaatorid mõistavad seda soomlaste ala.
RR: Minule sobib eesti Toomas Vabamäe kommentaar kah ilusti. TV3 näitas aastaid vormelisõitu, vaatajanumbrid olid võimsad. Nüüd toimub provintsistumine, vormelit näitab otse vähestele kättesaadav Viasat Sport ning TV6 kordab õhtul sama. Võiks ju mõelda, et õhtul rahulikult tasuta kordust vaadata on mõnusam kui keset pühapäeva tasulist ülekannet. Aga ei. Õhtuse korduse vaatajaid on kordi-kordi vähem.
Huviline ei ole nõus loovutama seda HETKE. Huviline leiab võimaluse vaadata asja otse ... või loobub üleüldse.
HHL: Mis sõltuvus see siis on, miks me just seda hetke peame nägema. 40 000 eesti meest, sealhulgas mina, nõuavad, et neile kinni makstaks need müstilised Brasiilia MM-i hetked. Võib-olla on see kommertslik konks? Olen õppinud ajakirjanduse funktsioone, kuid ainult "integreeriv funktsioon" ehk vaatajaskonna ühendamine kõlbab siin. Hasart ja võiduajamiskihk ei ole ju massimeedia funktsioonid, mille eest riik peaks maksma.
RR: Meile müüaksegi kalli raha eest seda raskesti seletatavat tunnet või kogemust, et asi, mida vaatad, toimub just praegu ning mitte keegi ei tea, kuidas läheb. Pole suuremat vaeva kui vaadata mängu, teades, et su lemmiktiim kaotab lõpuks 0:3. Isegi eelteadmine, et lemmikstaar teeb mängu jooksul siiski mõned geniaalsed liigutused ja sureb seejärel häbisse ning vahepeal jookseb väljakule kellegi ahv, ei päästa ülekannet. Nii, et, jah - vaatemäng on meie jaoks kallilt kinni makstud HETK, mille kulgemist me ette ei tea.
HHL: Pean tunnistama, et 1982. aastal ühinesin salajase organisatsiooniga nimega EPL ehk Estonian Predicting League. Ennustasime Inglise klubijalgpalli, minu lemmikuks oli minu nimele vastavalt Swansea meeskond. Ennustusvõistluse korraldaja käis vahetevahel hullumajas "boxi-puhkusel" ja ka mul endal õnnestus ükskord ennustusleht hullaris täita. Hirnusime nagu hüäänid selle üle, et kellelegi kauges vabas Briti kuningriigis võib jalgpalli skoor nii südamesse minna, nagu BBC raadioülekannete järgi kuulsime. Ja nüüd on sellest saanud reaalsus, mille eest rõõmsasti maksame. Ei, suuremad hädad tunduvad Eesti riigil möödas olevat.
