SOS lasteküla annetustest: lapsi ei kasvatata kampaania korras
„Lapsed ei kasva ju kampaania korras,” ütleb Kadi Sumberg, kes tegeleb SOS lastekülas rahakogumisega. „Kui mingite suuremate asjade tarvis saab niimoodi raha koguda, siis laste igapäevane elukorraldus ei tohiks kampaaniatest sõltuda,” selgitab Sumberg. „Seetõttu hindame meie eriti kõrgelt just püsiannetusi. Need on enamasti alla kümne euro, kuid igakuised. Seega on see miski, millele me saame kindlad olla. Lapsele tähendab see, et me saame tema elu paremini planeerida. Kui annetada näiteks 33 senti päevas, teeb see lapse jaoks kokku kümme eurot kuus, mis annab talle võimaluse käia mõnes trennis.”
Vanemateta jäänud laste eest hoolitsev SOS lasteküla on asjad korraldanud veidi teisiti kui riiklikud lastekodud. Pered on seal väiksemad ja lastega tegeleb rohkem töötajaid, sealhulgas kõikvõimalikud tugispetsialistid. See aga tähendab suuremaid kulusid. Riik rahastab praegu lastekodusid pearahasüsteemi alusel ja rühmades on rohkem lapsi. Seetõttu kogubki SOS lasteküla annetajatelt lisaraha. Samuti aitab SOS lastekülade rahvusvaheline organisatsioon, kuid see toetus aasta-aastalt aina väheneb ja abi saadetakse rohkem teistesse maailma otsadesse. Kuigi reklaami- ja muidki kampaaniaid on tehtud juba aastaid, on rõhk nüüd püsiannetustel. Et inimestele uutmoodi mõtlemist tutvustada, teevad noored üliõpilased suuremates kaubanduskeskustes teavitustööd. SOS lasteküla sõprade klubi koordinaatori Veronika Vikkiski sõnul on inimesed mõttega kaasa tulnud, kui nad on kõiki põhjendusi kuulnud. Praegu on SOS lastekülal kokku umbes 1000 püsiannetajat ja keskmine igakuine summa on alla kümne euro. On ka näiteks 99-sendiseid otsekorraldusi. „Pigem olgu meil miljon ühe euro annetajat kui üks ühe miljoni annetaja,” ütles omal ajal ka SOS lastekülade asutaja, Austria filantroop Hermann Gmeiner.
